Difference between revisions 3313521 and 3315068 on etwiki

{{liita|Judaism}}⏎
'''Juudid''', ka heebrealased, on ühtsete [[religioon|religioossete]] ja etniliste tunnustega inimgrupp, kelle esivanemaiks peetakse [[Iisrael|Iisraeli]] ning Juuda elanikkonda.
Maailmas on 13,2 miljonit juuti, kellest kõige suurem osa elab [[USA]]s ja [[Iisrael]]is.



==Jahve==

[[Juudid]] uskusid, et on vaid üks tõeline [[jumal]]- [[Jahve]]. Kuid tema nime ei tohtinud asjata suhu võtta ning Jahvet kutsuti seetõttu enamasti kas Isandaks ( [[eesti keel|eesti keeles]] on sellest tulnud [[Issand]]) või lihtsalt [[Jumal]]aks. Teised [[jumal|jumaladl]] on vaid ebajumalad ja nende austamine tähendab Jahve reetmist. Kuid austada ei tohtinud ka Jahve kujusid või pilte, ainult [[Jumal]]at ennast. Juudid uskusid ja usuvad, et Jahve on igavene ja kõikvõimas, et kogu [[maailm]] on tema loodud ja ta lõi [[inimene|inimese]] oma näo järgi. 



==Jahve leping iisraeli rahvaga==

Juudid olid kindlalt veendunud, et nad on Jumala poolt ära valitud [[rahvas]]. Nad uskusid, et Jahve sõlmis lepingu juba nende esiisa [[Aabraham|Aabrahamiga]]. Hiljem olevat ta seda lepingut [[Mooses|Moosesega]] uuendanud. Kohtudes Moosesega [[Siinai mägi|Siinai mäel]], andis Jahve talle teada [[seadus|seadused]], mida juudid edaspidi järgima pidid. Sel juhul lubas ta juute tulevikus alati hoida ja kaitsta. Kõige tähtsama osa neist seadustest moodustasid [[kümme käsku]]. 
Esimene käsk keelas kõigi teiste jumalate austamise peale Jahve, ülejäänud keelasid tapmise, varastamise ja abielurikkumise ning kohustasid austama oma vanemaid. Kümmet käsku ja neil põhinevaid seadusi kokku nimetatakse [[Moosese seadused|Moosese seadusteks]]. 
Seadused kaitsesid inimeste elu ja vara. Paljud seadused olid pühendatud [[abielu|abielule]] ja [[perekond|perekonnale]]. Need nõudsid vastuvaidlematut allumist pereisale. Abielu sõlmisid pruudi ja peigmehe isa. Naised oli meeste võimu all. Mees võis võtta ka mitu naist, kuid truudusetut naist ootas kividega surnuksloopimine. 


==Prohvetid==

Kui [[iisraellased|iisraellaste]] ühtne [[riik]] lagunes ja maa langes võõrvalitsejate võimu alla, kerkisid rahva seast esile mitmed usukuulutajad ehk [[prohvet]]id. Nad püüdsid ausalt ja otsekoheselt õpetada rahvale seda, mida heaks ja õigeks pidasid. Seejuures ei hoolinud nad rikkusest ega kartnud valitsejaid. Prohvetite meelest olid kõik hädad, mis iisraeli rahvast tabasid, karistus selle eest, et nad rikkusid kokkulepet Jumalaga ja austasid ka teisi jumalaid peale Jahve. Selle mõistsid prohvetid karmilt hukka. Neile ei meeldinud seegi, et rikka olid aja jooksul üha enam hakanud vaeseid rõhuma. Käsuõpetuses aga seisis, et kaasinimese suhtes tuleb olla õiglane ja abivalmis. Nad kinnitasid, et kõige tähtsam pole mitte väliste kommete täpne järgmine, vaid see, et inimesed oleksid ka tegelikult õiglased ja jumalakartlikud. 
Prohvetid kuulutasid, et kunagi sünnib [[Taavet]]i soost valitseja ehk messias, kes lõpetab hädad ja taastab iisraellaste muiste riigi hiilguse. Messias tähendab heebrea keeles "salvitud". Salvimine ehk õli pähe valamine tähistas [[kuningas|kuningaks]] kuulutamist. 
Juudi rahvas võttis prohvetite õpetusi kuulda. Võõraste jumalate austamine muutus järjest harvemaks. Ja kui juudid Babüloni vangipõlvest tagasi pöördusid, siis nad Jahve kõrval muid jumalaid enam ei tunnistanud. Ka [[usk]] messia tulekusse ja saabuvasse õnneaega oli rahva seas levinud.


==[[Vana Testament]]==

Iisraeli rahva pärimused, muistsed seadused, mille järgi nad elasid, õpetused Jahvest ja palju muud koguti kokku juutide heebreakeelsesse pühasse raamatusse. See moodustab ristiusu Piibli vanema osa ja kannab nimetust [[Vana Testament]]. See koosneb paljudest osadest, mis pandi kirja aja jooksul väga erinevat autorite poolt. Varasemad lood kirjutati üles juba [[Taavet]]i ja [[Saalomon]]i aegadel. Sajandite jooksul lisandusid üha uued osad ning alles u 150 aastat eKr omandas Vana Testament oma lõpliku kuju. Erinevate osade ühteliitmist toimetasid Jeerusalemma [[preester|preestrid]]. Nad valisid materjali suure hoolega, püüdes näidata Jahve kõikvõimsust ja seda, et Jumalast ärapööramine toob juudi rahvale häda ja kannatusi.