Difference between revisions 3694801 and 4152563 on etwiki

{{toimeta}}{{keeletoimeta}}
'''''Teddyboy''d''' ilmusid tänavatele varajastel 1950. aastatel [[Suurbritannia]] [[linn]]ades ning olid sotsiaalselt määratletud kui kutseoskuseta linnatöölispoisid. Liikumine algas [[Inglismaa]]l, kui sõjajärgne range lihtsus ennast ammendas. Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] ärkas Inglismaa kassiahastusega. Ameerika 1950. aastate tarbimisbuum ei ulatunud Britanniasse enne 1960. aastaid, kuid sellele vaatamata, kui(contracted; show full) oli ette kavatsetud ehmatama oma vanemate põlvkonda. Seda kroonis kuningas [[Edward]]i ajastu lõikes avatud kaelusega mõnikord sametist või sametiga kaunistatud [[krae]] ja [[mansett]]idega pikk draperii-pintsak, mis oli vooderdatud lillelise või eredavärvilise satiiniga. Mõnikord olid pintsakukääniste siseküljele õmmeldud žiletiterad – juhuks kui keegi peaks kakluse käigus revääridest kinni haarama. Kuube kanti koos brokaatvesti, elegantse tiibkraega kahevärvilise keeglisärgi (bowling shirt), mille selja
peale võis lasta trükkida näiteks lemmikorkestri embleemi, saapapaela- või Maverick-tüüpi kaelasideme või kriiskavalt ereda Slim Jim (Sihvakas Jim)i lipsu, mansettidega kitsaste “vihmaveetoru” (“drainpipe”) pükste, eredate sokkide ja erivärviliste seemisnahksete paksu caoutchouc-tallaga Gibsoni kingadega, mis algupäraselt olid paika pandud kui “nancy boy shoes”, Eestis “batad”, tänapäeval “stompers” (väga paksu tallaga [~ 3 tolli] ja seemisnahast, kuid mitte ainult) ja “creepers” (mitte nii paksu tallaga [~ 1 toll], tavaliselt mitte seemisnahast, tavaliselt must-valged, ja terava ninaga). Oma suurepäraste edwardiaanlike rõivaste all kandsid teddyboyd mõnikord enesekaitseks flick-nuge, jalgrattakette või kumminuiasid. 
Teddyboyd katsetasid arvukaid eksperimentaalseid soenguid, millest kõige favoriitsem oli DA – otsaesisele kammitud juuksesalk koos “pardisabaga” (“ducktail”) kuklal. DA oli peamine soengutüüp, ehkki sellel oli palju variatsioone nagu The Bop, The Tony Curtis, The Be-Bop, The Tevee, The Panama, Back Sweep And Crest (Taha Lükkamine Ja Tutt) või The Duckbill (Pardinokk). Soeng oli vahatatud ja harilikult täiendatud bakenbardidega. Kõik teddyboyd nägid suurt vaeva, et hoida oma soengud korras. Kaklus paiskas soengu segi – järelikult oli alati kaasas metallkamm. 
Teddygirlid võtsid omaks ameerika moed, niisugused nagu toreadooripüksid ja ringseelikud ning kandsid juukseid “hobusesabas”. 
Kuidas iganes, olid teddyboyd hämarad kujud boppimas tänavatel tantsusaalides ja luuramas ümber baaride. Osad teddyboyd olid anarhistid ning ründasid noorukite kampu, kes kiusasid taga lääne-hindusid, kes emigreerusid Britanniasse kesk-50-ndatel. Seos teddyboyde , nende rõivastuse, nende tantsumuusika ja [[kuritegevus]]e vahel sai tähtsama asitõendi juba enne [[1954]]. aasta [[1. jaanuar]]i, kui kamp teddyboysid tappis [[Clapham Common]]’il Briti Rahvusrinde (British National Front) poolehoidja. 
Teddyboyd kuulasid ameerika [[rock’n’roll]]i, mille ristiisaks oli [[anarhism|anarhist]] [[Alan Freed]] varjunimega Moondog. [[Elvis Presley]], [[Buddy Holly]], [[Jerry Lee Lewis]], [[Little Richard]], [[Chuck Berry]], [[Bo Diddley]] ja briti artistid nagu [[Tommy Steele]], [[Billy Fury]] (Billy Raev), [[Marty Wilde]], [[The Shadows]] (Varjud), [[Bill Haley]], kes sisuliselt leiutas rock’n’roll-muusika, millele Alan Freed pani nime, ja paljud, paljud teised said teismeliste iidoleiks. See oli justkui vabaduse orkaan. Septembris [[1956]] oli Bill Haleyl Britannias 5viis plaati Top esi-20-s ja filmi "[[Rock Around The Clock]] (Rock Kellaringselt)" näidati 300-s kinos. Nii oligi Bill Haley kontserdil alati mürglit karta. [[1957]]. aastal peksid teddyboyd [[Lääne-Berliin]]is, [[Hamburgis]], [[Essen]]is ja [[Stuttgart|Stuttgard]]is kontserdisaalid segi ja tekitasid ainuüksi [[Berliin]]i Spordipalees 50 000 marga eest kahju. 
Bändid nagu [[Wild Angels]] (M'metsinglid'), [[Houseshakers]] (M'majaraputajad'), [[Rock’n’Roll Gang]] (Prantsusmaal), [[Shakin’ Stevens & the Sunsets]] (R'rappuv Stevens & Pja päikeseloojangud') ja [[Rock’n’Roll Allstars]] lõid taas rock’n’rolli tõelise hinge; nad esitasid 1950. aastate suurt menu: Johnny B. Goode, Little Queenie (Väike kuninganna), Tutti Frutti, Peggy Sue, Be Bop A Lula, C’mon Everybody (Tulge igaüks), Summertime Blues (Suveaja blues), Great Balls of Fire (Suured tulekerad)… Seda traditsioonilise rock’n’rolli tagasitulekut nimetati Rock’n’Roll Revival (rock’n’rolli uuestisünd). 
1970. aastatel ostsid paljud teismelised endale second-hand-draperii-pintsakud, peitsid koiaugud märkidega ja said teddyboyde ja -girlide uueks põlvkonnaks. Üks niisugustest noormeestest oli ka [[Sex Pistols]]i laulja [[Johnny Rotten]], kes kuulus samuti mingi ajavahemiku teddyboyde ridadesse kandes oranži DA-soengut ja helesinist draperii-pintsakut. Helepunast draperii-pintsakut kandis ka Sex Pistolsi bassgitarrist, hiljem sooloartist [[Sid Vicious]], kes esitas mitmeid rock’n’rolli klassikasse kuuluvaid palu nagu C’mon Everybody ja Something Else. 
Tänapäeval kuulub teddyboyde subkultuuri ka 70-nd1970. aastatel ilmunud Rockabilly koos 1950-ndate rock’n’rolli, varajaste 60-ndat1960-ndate alguse instrumentaalide ja jumpin’ jive’iga (hüpleva swingiga). Ehkki teddyd ei hoolinud tollal rockabillyst, tõi see kaasa huvi taaselustumise rock’n’rolli vastu ja ilmusid uued kohtumispaigad. Baseerides oma väljanägemise vaesetel valgetel poistel Ameerika Lõunast, võtsid rockabillyd – mõnes mõttes vastupidiselt oma vaadetele – üle [[Konföderatsioon]]i lipu (Confederate Flag) kui oma embleemi. Rock’n’roll disc jockeyd peatasid muusika mängimise, mis rockabillydele ei meeldinud ja teddyboyd realiseerisid, et ne(contracted; show full)
Crazy Cavan & The Rhytm Rockers

== Vaata ka ==
*[[Rockerid]]

[[Kategooria:Subkultuurid]]
[[Kategooria:Rock]]