Difference between revisions 4345875 and 4539328 on etwiki

{{toimeta}}
Majanduslikus mõttes on '''marginaal''' protsentides väljendavate määrade, indikaatorite tulem. Näiteks kasumimarginaal, laenumarginaal, infomarginaal, intellektimarginaal vms.
Marginaalid renessansi ajast olid Veneetsia aadlike initsiaalid remargitud kirjadel pitsatid. Initsiaale kasutati markide asemel, et väljendada otsust või suhtumist poliitiliste või isiklike, suguvõsade vaheliste lepingute asjus. Marginaalid kujunesid majanduses loomingusse pikaajaliseks investeeringuks neutraalse kasumi  õigustuse eesmärgil, me ise loome endid või kultuur loob ennast marginaalselt, kasutades selleks kas aega, lapsi, loomingut, majandust, kultuuri. Kultuur on suurim marginaal, kuid on pikaajalised investeeringud, mis toovad kasumit sisse, arvestades ajastute, evolutsiooni, kosmose või personaalsusega. Pakkuda onsaab seda, mil on omane endaga, originaalne-jäljendamatu ja üldiselt meeldiv konsistents. Paratamatu on see, et iga tegu toob tagajärje, tagamaa, põhimõtte ja tulemi, meil tekib atmosfäär korrigeeritud ökonoomsusest ja hüdrosfäär selekteeritud pärimusest. Kogu looming on väga kallis, sest see on reaalne raha ja uus meie majanduses marginaalsena. Põhimõtteliselt arenevad uued metropolid ja suured eesmärgid saavutatutena või ennustuslikult, mis tagab inimeste elutegevusele kindlad jalajäljed ja töö tasu arvestatuna marginaalides või tulus ja remargis '''marginaal (majandus)'''. Marginaalid relativiseerivad persooni ja maailma, annavad konkreetse mooduli majanduses.