Revision 3110078 of "Sotsiaalliberalism" on etwiki

{{mahakirjutatud|allikas=http://web.zone.ee/abx/?scifi=abx/mystika/poliitika}}
Sotsiaalliberalismi on nimetatud ka 20. sajandi [[liberalism|liberalismiks]]. Sotsiaalliberalismi tekkele pani aluse ühiskondlike olude muutumine. Aja jooksul muutus järjest raskemaks ignoreerida kasvava [[töölisklass]]i rasket olukorda.
Sotsialliberalismi esimene oluline erinevus klassikalisest liberalismist on [[Vabadus|vabaduse]] käsitlus. Vabadust ei vaadelda enam negatiivse vabadusena, vaid positiivse vabadusena. T.H. [[Green]] oli esimesi, kes selle ideega välja tuli. Green’i järgi inimesed on võimelised olema altruistlikud. Inimestel on ka sotsiaalne vastutus teiste inimeste ees. Positiivse vabaduse mõistet arendas edasi [[Berlin|Isiah Berlin]]. [[Positiivne vabadus]] — inimesel on võime end arendada, realiseerida oma võimed.

Erineva vabaduse käsitlusega seostub ka erinev arusaam riigi rollist. Kui klassikalised liberalistid rääkisid minimaalsest riigist, siis sotsiaalliberalistid peavad riiki olulisemaks. Riik on nende jaoks positiivne — riik kui midagi võimaldav, mitte ainult piirav nagu klassikalistel liberalistidel.
Selline arusaam on viinud [[Heaolu|heaolu teooria]] väljakujunemisele. See lähendab sotsiaalliberalismi [[sotsiaaldemokraatia|sotsiaaldemokraatiale]]. Inimestel peavad olema võrdsed võimalused ning [[riik]] peab pakkuma abi inimestele, kelle sotsiaalsed võimalused on väikesed. Inimestel peab olema õigus [[Töö|tööle]], [[Haridus|haridusele]], [[Tervishoid|tervishoiule]]. Heaolu õigused on positiivsed õigused, sest nende rakendamiseks on vajalik riigi tegevus. Riigi laienemine ei ole vähendanud seega inimese vabadust, vaid hoopis laiendanud seda.

Sotsiaalliberalistide jaoks ei piirdu riigi sekkumine ainult sotsiaalse heaolu ideedega. Nende arvates peab riik ka juhtima majandust. See on otseselt vastuolus laissez–faire’i põhimõttega. John Maynard [[Keynes'i teooria|Keynes'i]] järgi nimetatakse seda arusaama [[Keinsism|keinsismiks]]. Tema arvates ei suuda [[turg]] kõike reguleerida ning majanduse stabiliseerimiseks on vajalik riigi aktiivne sekkumine mõjutamaks kogunõudlust.

Tänapäeval on [[neoliberalism]]i sees valitsevaks sotsiaalliberalistlikud ideed. Ometigi ei ole klassikalise liberalismi ideid ajaloounustussse vajunud.