Revision 11594 of "Tartu vanasõnad" on etwikiquote

E

    Ega amet leiba küsi.
    Ega kott korda ei vahi, kui meest ennast juures pole.
    Ela sa kükakil või käpakil, ela kui tahes kehvasti oma kodus — oma päävarju all ikka parem kui teiste kõrval.
    Enam ruumi laias ilmas kui kitsas kehas.
    Enda silmas palki ei näe, teise silmas pindu küll.
    Ennem saab hundist hobune kui karust koduloom.

H

    Hallpead austa, kulupead kummarda.
    Hea naine võib halvast mehest asja saada, aga hea mees halvast naisest naljalt mitte.
    Hirmul on suured silmad.
    Hobu on loodud töötegijaks, aga mitte vaevanägijaks.
    Hobune ei pese ilmaski, ikke nääb, karu koa ei pese, kõik kardavad.
    Hommik on õhtust targem.
    Hulgusel kodu kõikjal.
    Hundid söönud, lambad terved.

I

    Igal oinal oma mihklipäev.
    Igaüks taht kaua elada, keegi ei taha vanaks saada.
    Ilus ilmale, kuulus kõigile, kodu ei kõlba kuhugi.
    Inimene on kolm korda rumal: esmalt lapsepõlves, siis paari minnes ja lõpuks vanas eas.
    Isaga kaob pool kodu, emaga terve kodu.
    Isä külmä pohjatuuli, emä helejä päiväpaiste.

J

    Jaan viskab kuuma kivi merre, Jaak jahe ja Mihkel külma.
    Julge hundi rind on rasvane.
    Jänes šampust ei joo.
    Jagajale jäävad näpud.

K

    Kassil saba koormaks.
    Kes kahju kardab, see kasu ei saa.
    Kes kassi kallistab, selle õue õnnistab.
    Kes oma last armastab, see teda ka karistab.
    Kes see muu koera saba kergitab kui mitte koer ise.
    Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub.
    Kes viimasena naerab, naerab paremini.
    Kingitud hobuse suhu ei vaadata.
    Kinnas kotti, pöial matti.
    Kolm korda kolida on niisamma hää kui üks kord põleda.
    Kured lähvad, kurjad ilmad. Haned lähvad, hallad maas. Luiged lähvad, lumi taga.
    Kus hulkjal penil kodu, hajapenil ase.
    Kus hundist räägid, seal hunt aiataga.
    Kõva peer on pere naer, salasitt toob sekeldusi.
    Küsija suu pihta ei lööda.
    Käbi kännust kaugele ei kuku.
    Kuidas külvad, nõnda lõikad.
    Kuidas küla koerale, nii koer külale.
    Kus suitsu seal tuld.
    Kümme korda mõõda üks kord lõika.

L

    Laida meest, mitte mehe mütsi.
    Loodetuul on taevaluud.
    Lõoke toob lõunasooja, pääsuke päevasooja, ööbik öösooja.


M

    Maarjapäevast mees lihavaagnale ja härg heinasõimele.
    Magavale kassile hiir suhu ei jookse.
    Magusam kui mesi,tugevam kui lõvi.
    Meest sõnast, härga sarvest.
    Mets vaese mehe kasukas.
    Mis hiirtel viga elada kui kassi kodus põle.
    Mis meelelt, see keelelt.
    Mis täna tehtud, see homme hooleta.
    Mölder elab vee ja tuulega.
    Mölder ja kõrtsimees põle ilmaskid ilmarahva meele järgi mette.
    Möldri matt ja kõrtsi mõõt olgu makstud.

N

    Nagu ema, nõnda ka tütar.
    Narri meest, aga mitte mehe mütsi.
    Naine mehe abi, mees naise tugi.
    Nimi ei riku meest.

O

    Odav kala, lahja leem.
    Olgu aed nii suur kui ta on, mulk ikka üks.
    On kolm lolli: kalamees, jahimees ja koduväimees, sest nad lähevad kodust välja ja ei tea, kas midagi saavad.
    Ostad hobuse, saad hoole; võtad naise, saad mure.
    Oma maa maasikas, võõras maa mustikas.

P

    Paha siga, mitu viga: küll kärss kärnas, küll maa külmand.
    Parem istu linaharja otsa kui koduväime koha pääl.
    Parem pool muna kui tühi koor.
    Parem varblane pihus kui kaks katusel.
    Parem varblane pihus kui tuvi katusel.

R

    Ree ja ratta surm on ikka tee pääl.
    Rikkast perest osta hobune, vaesest vallast võta naine.
    Räägi sa midagi naisele või pane plakat välja, see üsna üks.
    Rikkad ei räägi kunagi rahast neamad mõtlevad rahast kui pahast.

S

    Seni lühike võtab marja maast kui pitk kummardab.
    Sepapajas ja veskikojas ajatakse kõige magusamad jutud.
    Siga silmista rumala, ommeti osa magusa.
    Suuga teeb suure linna, käega ei kärbse pesagi.
    Suur tükk ajab suu lõhki.
    Salajutt läeb haisema.

T

    Tõnisepäeval murtakse talve selg.
    Tänasida toimetusi ära viska homse varna.
    Tühi kott ei seisa püsti.

U

    Ussimaarjapäevast pidi uss mätast hammustama.

V

    Valel on lühikesed jalad.
    Varas jätab varna seina, tuli ei jäta midagi.
    Volbripäävast on hobose kaeravooder metsas.
    Võlg on võõra oma.
    Vihma käest räästa alla.

Õ

    Õdagune uhetu om paremp ku hummugune mõstu.
    Õlu peab nii rammus olema, et kass võib poegadega peal istuda.
    Õnnetus ei hüüa tulles.

Ä

    Ära taha uhke olla, parem taha puhas olla.
    Ära hõiska enne õhtut
    Ära sülita enne vanasse kaevu kui uus pole valmis.

Ö

    Ööbik laulab öölaulu, kuldnokk laulab koidulaulu, lõoke laulab lõunalaulu.
    Ööl on üheksa poega.

Ü

    Üheksa ametit, kümnes nälg.
    Ütessä süüki anna-ai tuud hobõsõllõ tagasi, mia üte söögiga võlgu jääs.

Vaata ka

    Mulgi vanasõnad
    Võru vanasõnad
    Saare vanasõnad
    Hiiu vanasõnad
    Tartu vanasõnad

Välislingid

    Eesti vanasõnu saksakeelsete vastetega
    Vanasõnaraamatu e-versioon

Kategooria:

    Vanasõnad

    Logi sisse või registreeru kasutajaks

    Artikkel
    Arutelu

    Vaata
    Redigeeri
    Näita ajalugu

    Esileht
    Kogukonnavärav
    Sündmused
    Viimased muudatused
    Juhuslik artikkel
    Juhend
    Annetused

Tööriistad

    Lingid siia
    Seotud muudatused
    Erileheküljed
    Prinditav versioon
    Püsilink

Teistes keeltes

    Български
    Česky
    Deutsch
    Polski
    Slovenčina

    Viimane muutmine: 11:44, 13. aprill 2012
    Tekst on kasutatav vastavalt Creative Commonsi litsentsile "Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel"; sellele võivad lisanduda täiendavad tingimused. Täpsemalt vaata Wikime



Alex-Daniel Nõmmemees