Revision 8939 of "Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu konstitutsioon 1977" on etwikisource

{{Teos|
AUTOR=
|PEALKIRI=Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu konstitutsioon
|ALAPEALKIRI=
|KIRJASTAJA=
|TRÜKK=
|VALMIMISAASTA=1977
|ILMUMISAASTA=1977
|ILMUMISKOHT=
|TÕLKIJA=
|ORIGINAALPEALKIRI=
|ORIGINAALALAPEALKIRI=
|VIKIPEEDIA=NSV Liidu Konstitutsioon
|PILT=
|ALLIKAS=
|KIRJELDUS=
|VARIA=
|KORREKTUUR=
}}

'''Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu konstitutsioon''' võeti vastu NSV Liidu Ülemnõukogu üheksanda koosseisu erakorralisel, seitsmendal istungjärgul 7. oktoobril 1977. a.
==Preambul==
Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon, mille teostasid Venema töölised ja talupojad, juhituna Kommunistlikust Parteist eesotsas V.I. Leniniga, kukutas kapitalistide ja mõisnike võimu, purustades rõhumisahelad, seadis sisse proletariaadi diktatuuri ja rajas nõukogude riigi – uut tüüpi riigi, revolutsiooniliste võitude kaitsmise ning sotsialismi ja kommunismi ehitamise põhilise vahendi. Algas inimkonna maailmaajalooline pööre kapitalismilt sotsialismile.

Saavutanud võidu Kodusõjas ja löönud tagasi imperialistliku interventsiooni, viis nõukogude võim ellu sügavaimad sotsiaalsed ja majanduslikud ümberkujundused, tegi alatiseks lõpu inimese ekspluateerimisele inimese poolt, klassiantagonismidele ja rahvuslikule vaenule. Nõukogude vabariikide ühinemine NSV Liiduks suurendas meie maa rahvaste jõudu ja võimalusi sotsialismi ehitamisel. Pääsesid võidule tootmisvahendite ühiskondlik omandus ja tõeline demokratia töötavatele hulkadele. Esmakordselt inimkonna ajaloos rajati sotsialistlik ühiskond.

Sotsialismi jõu eredaks ilminguks sai nõukogude rahva ja tema relvajõudude kustumatu kangelastegu, kes saavutasid ajaloolise võidu Suures Isamaasõjas. See võit tugevdas NSV Liidu autoriteeti ja rahvusvahelisi positsioone, avas uued soodsad võimalused sotsialismi, rahvusliku vabastuse, demokraatia ja rahu jõudude kasvuks kogu maailmas.

Jätkates oma loovat tegevust, on nõukogude Liidu töötajad taganud oma maa kiire ja igakülgse arenemise ning sotsialistliku korra täiustamise. Kindlustunud on töölisklassi, kolhoositalurahva ja rahvaharitlaskonna liit ning NSVLiidu rahvaste ja rahvusrühmade sõprus. Välja kujunenud on Nõukogude ühiskonna sotsiaalne, poliitiline ja ideeline ühtsus, kelle juhtiv jõud on töölisklass. Täitnud proletariaadi diktaktuuri ülesanded, on Nõukogude riik saanud üldrahvalikuks. Kasvanud on Kommunistliku Partei – kogu rahva avangardi – juhtiv osa.

NSV Liidus on üles ehitatud arenenud sotsialistlik ühiskond. Sel etapil, kus sotsialism areneb omaenda alusel, tõusevad üha täielikumalt esile uue korra loovad jõud ja sotsialistliku elulaadi eelised ning töötajad kasutavad üha laialdasemalt suurte revolutsiooniliste võitude vilja.
:See on ühiskond, kus on loodud võimsad tootlikud jõud, eesrindlik teadus ja kultuur, kus tõuseb pidevalt rahva heaolu ning kujunevad välja järjest soodsamad tingimused isiksuse igakülgseks arenemiseks.
:See on küpsete sotsialistlike ühiskonnasuhete ühiskond, kus kõigi klasside ja sotsialsete kihtide üksteisele lähenemise, kõigi rahvaste ja rahvusrühmade juriidilise ja faktilise võrdsuse ning nende vennaliku koostöö alusel on kujunenud uus ajalooline inimühendus – nõukogude rahvas.
:See on töötajate – patriootide ja internatsionalistide – kõrge organiseerituse, ideelisuse ja teadlikkuse ühiskond.
:See on ühiskond, mille elu seaduseks on kõigi hoolitsus igaühe hüvangu ja igaühe hoolitsus kõigi hüvangu eest.
:See on tõelise demokraatia ühiskond, mille poliitiline süsteem tagab kõigi ühiskondlike asjade efektiivse juhtimise, töötajate järjest aktiivsema osavõtu riigi elust ning kodanike reaalsete õiguste ja vabaduste ühendamise nende kohustuste ja vastutusega ühiskonna ees.

Arenenud sotsialistlik ühiskond on seaduspärane etapp teel kommunismile.

Nõukogude riigi kõrgeim eesmärk on üles ehitada klassideta kommunistlik ühiskond, kus areneb ühiskonna kommunistlik omavalitsus. Sotsialistliku üldrahvaliku riigi peaülesanded on: kommunismi materiaal-tehnilise baasi loomine, sotsialistlike ühiskonnasuhete täiustamine ja nende ümberkujundamine kommunistlikeks ühiskonnasuheteks, kommunistliku ühiskonna inimese kasvatamine, töötajate elujärje ja kultuuritaseme tõstmine, riigi julgeoleku tagamine ning rahu kindlustamisele ja rahvusvahelise koostöö arendamisele kaasaaitamine.

Nõukogude rahvas,
:Juhindudes teadusliku kommunismi ideedest ja olles ustav oma revolutsioonilistele traditsioonidele, tuginedes sotsialismi suurtele sotsialsetele, majanduslikele ja poliitilistele võitudele,
:püüeldes sotsialistliku demokraatia edasiarendamisele,
:arvestades NSV Liidu kui sotsialismi maailmasüsteemi koostisosa rahvusvahelist seisundit ja olles teadlik oma internatsionaalsest vastutusest,
:säilitades 1918. aasta esimese Nõukogude konstitutsiooni, 1924.aasta NSV Liidu konstitutsiooni ja 1936.aasta NSV Liidu konstitutsiooni ideede ja printsiipide järjekestvust,

kinnistab NSV Liidu ühiskonnakorra ja poliitika alused, määrab kindlaks kodanike õigused, vabadused ja kohustused, sotsialistliku üldrahvaliku riigi korraldusprintsiibid ja eesmärgid ning kuulutab need välja käesolevas konstitutsioonis.

==I. NSV Liidu ühiskonnakorra ja politika alused. ==
===1. peatükk Poliitiline süsteem===

§1. Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit on sotsialistlik üldrahvalik riik, kes väljendab meie maa tööliste, talupoegade ja haritlaste, kõigi rahvaste ja rahvusrühmade töötajate tahet ja huve.
 §2. Kogu võim NSV Liidus kuulub rahvale.
Rahvas teostab riigivõimu rahvasaadikute nõukogude kaudu, mis moodustavad NSV Liidu poliitilise aluse.
Kõik teised riigiorganid on rahvasaadikute nõukogude kontrolli all ja annavad neile aru.
 §3. Nõukogude riigi korraldus ja tegevus rajanevad demokraatliku tsentralismi printsiibil: kõigi riigivõimuorganite valitavusel alt kuni üles, nende aruandlusel rahvale ja kõrgemalseisvate organite otsuste kohustuslikkusel alamal seisvatele organitele. Demokraatlikus tsentralismis on ühtne juhtimine ühendatud kohapealse initsiatiivi ja loova aktiivsusega ning iga riigiorgani ja ametiisiku vastutusega oma töö eest.
 §4. Nõukogude riik ja tema organid tegutsevad sotsialistliku seaduslikkuse alusel ning tagavad õiguskorra, ühiskonna huvide, kodanike õiguste ja vabaduste kaitse.
Riiklikud ja ühiskondlikud organisatsioonid ning ametiisikud on kohustatud järgima NSV Liidu konstitutsiooni ja Nõukogude seadusi.
 §5. Kõige tähtsamad riigielu küsimused esitatakse üldrahvalikuks arutamiseks, samuti pannakse rahvahääletusele (referendumile).
 §6. Nõukogude ühiskonna juhtiv ja suunav jõud, tema poliitilise süsteemi, riiklike ja ühiskondlike organisatsioonide tuumik on Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei.
NLKP eksisteerib rahva jaoks ja teenib rahvast.
Olles relvastatud marksismi-leninismi õpetusega, määrab Kommunistlik Partei kindlaks ühiskonna arenemise perspektiivi ning NSV Liidu sise- ja välispoliitika suuna, juhib nõukogude rahva suurt loovat tegevust ning annab plaanipärase, teaduslikult põhjendatud iseloomu tema võitlusele kommunismi võidu eest.
Kõik parteiorganisatsioonid tegutsevad NSV Liidu konstitutsiooni raames.
 §7. Ametühingud, Üleliiduline Leninlik Kommunistlik Noorsooühing, kooperatiivsed ja muud ühiskondlikud organisatsioonid võtavad vastavalt oma põhikirjalistele ülesannetele osa riigi ja ühiskonna asjade juhtimisest ning poliitiliste, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste küsimuste otsustamisest.
 §8. Töökollektiivid võtavad osa riigi ja ühiskonna asjade arutamisest ja otsustamisest, tootmise ja sotsiaalse arengu planeerimisest, kaadri ettevalmistamisest ja paigutamisest, ettevõtete ja asutuste juhtimise, töö- ja olmetingimuste parandamise ning tootmise arendamiseks, samuti sotsiaalseks ja kultuurilisteks üritusteks ning materiaalseks ergutamiseks ettenähtud vahendite kasutamise küsimuste arutamisest ja otsustamisest.
Töökollektiivid arendavad sotsialistlikku võistlust, aitavad kaasa eesrindlike töömeetodite levitamisele ja töödistsipliini tugevdamisele, kasvatavad oma liikmeid kommunistliku kõlbluse vaimus, hoolitsevad nende poliitilise teadlikkuse, kultuuritaseme ja kutsealase kvalifikatsiooni tõstmise eest.
 §9. Nõukogude ühiskonna poliitilise süsteemi arengu põhisuund on sotsialistliku demokraatia edasine laiendamine: kodanike üha ulatuslikum osavõtt riigi ja ühiskonna juhtimisest, riigiaparaadi täiustamine, ühiskondlike organisatsioonide aktiivsuse suurendamine, rahvakontrolli tõhustamine, riigi- ja ühiskonnaelu õigusliku aluse tugevdamine, avalikkuse laiendamine ja üldsuse arvamuse pidev arvestamine.

===2. peatükk Majandussüsteem===

§10. NSV Liidu majandussüsteemi aluse moodustab tootmisvahendite sotsialistlik omandus riikliku (üldrahvaliku) ja kolhooslik-kooperatiivse omanduse kujul.
Sotsialistlikuks omandiks on ka ametühingute ja muude ühiskondlike organisatsioonide vara, mis on neile tarvilik põhikirjaliste ülesannete täitmiseks.
Riik kaitseb sotsialistlikku omandit ja loob tingimused selle rohkendamiseks.
Kellelgi ei ole õigust sotsialistlikku omandit kasutada isikliku kasuahnitsemise ja muudel omakasupüüdlikel eesmärkidel.
 §11. Riiklik omand on kogu nõukogude rahva ühisvara ja sotsialistliku omandi põhivorm.
Riigi ainuomanduses on: maa, maapõu, veed ja metsad. Riigile kuuluvad põhilised tootmisvahendid tööstuses, ehituses ja põllumajanduses, transpordi- ja sidevahendid, pangad, riigi poolt organiseeritud kaubandus-, kommunaal- ja muude ettevõtete vara ning linnade põhiline elamufond, samuti muu vara, mis on tarvilik riigi ülesannete täitmiseks.
 §12. Kolhooside ja teiste kooperatiivorganisatsioonide ning nende koondiste omandiks on tootmisvahendid ja muu vara, mis on nendele tarvilik põhikirjaliste ülesannete täitmiseks.

Kolhooside käes olev maa kinnistatakse neile tasuta ja tähtajata kasutamiseks.

Riik soodustab kolhooslik. kooperatiivse omanduse arenemist ja selle lähenemist riiklikule omandusele.
Kolhoosid nagu teisedki maakasutajad on kohustatud efektiivselt kasutama maad, sellesse säästvalt suhtuma ja selle viljakust suurendama.
 §13. NSV Liidu kodanike isikliku omanduse aluse moodustavad töised tulud. Isiklikus omanduses võivad olla majatarbed, isikliku tarbimise ja mugavuse esemed, koduse abimajapidamise inventar, elamu ning töised säästud. Kodanike isiklikku omandit ja selle pärimise õigust kaitseb riik.
Kodanike kasutuses võivad olla maatükid, mis seadusega kehtestatud korras antakse abimajapidamiseks (sealhulgas loomade ja lindude pidamiseks), aianduseks ning individuaalelamuehituseks. Kodanikud on kohustatud neile antud maatükke kasutama ratsionaalselt. Riik ja kolhoosid osutavad kodanikele kaasabi abimajapidamisel.
Kodanike isiklikus omanduses või kasutuses olevat vara ei tohi tarvitada mittetöiste tulude saamiseks ega kasutada ühiskonna huvide kahjuks.
 §14. Ühiskondliku rikkuse ning rahva ja iga nõukogude inimese heaolu kasvu allikas on nõukogude inimeste ekspluateerimisvaba töö.
Vastavalt sotsialismi põhimõttele „igaühelt tema võimete kohaselt, igaühele tema töö järgi“ kontrollib riik töö ja tarbimise määra. Ta määrab kindlaks maksustamisele kuuluvatelt tuludelt võetava maksu suuruse.
Ühiskondlikult kasulik töö ja selle tulemused määravad inimese seisundi ühiskonnas. Materiaalseid ja moraalseid stiimuleid ühendades ning novaatorlust ja loovat töössesuhtumist ergutades aitab riik kaasa töö muutmisele iga nõukoguse inimese esmaseks eluvajaduseks.
 §15. Ühiskondliku tootmise kõrgeim eesmärk sotsialismi ajal on inimeste kasvavate aineliste ja vaimsete vajaduste kõige täielikum rahuldamine.
Tuginedes töötajate loovale aktiivsusele, sotsialistlikule võistlusele ning teaduslik-tehnilise progressi saavutustele, täiustades majanduse juhtimise vorme ja meetodeid, tagab riik tööviljakuse kasvu, tootmise efektiivsuse ja töö kvaliteedi tõusu ning rahvamajanduse dünaamilise, plaanipärase ja proportsionaalse arenemise.
 §16. NSV Liidu majandus moodustab ühtse rahvamajanduskompleksi, mis hõlmab kõik ühiskondliku tootmise, jaotuse ja vahetuse lülid meie maa territooriumil.
Majandust juhitakse majandusliku ja sotsiaalse arengu riiklike plaanide alusel, arvestades harukondlikku ja territoriaalset printsiipi ning arvestades tsentraliseeritud juhtimise ettevõtete, koondiste ja teiste organisatsioonide majandusliku iseseisvuse ja initsiatiiviga. Aktiivselt kasutatakse sealjuures isemajandamist, kasumit, omahinda ning muid majanduslikke tegureid ja stiimuleid.
 §17. Seaduse kohaselt on NSV Liidus lubatud individuaalne töine tegevus käsitöönduse, põllumajanduse ja olmeteeninduse alal, samuti muu tegevus, mis rajaneb kodanike ja nende perekonnaliikmete eranditult isiklikul tööl. Riik reguleerib individuaalset töist tegevust, tagades selle kasutamise ühiskonna huvides.
 §18. Praeguse põlvkonna ja tulevaste põlvkondade huvides rakendatakse NSV Liidus tarvilikke abinõusid maa, maapõue, veeressursside, taime – ja loomariigi kaitseks ning teaduslikult põhjendatud, ratsionaalseks kasutamiseks, õhu ja vee puhtuse säilitamiseks, loodusrikkuste taastootmise tagamiseks ja inimest ümbritseva keskkonna parandamiseks.

===3. Peatükk Sotsiaalne areng ja kultuur===

§19. NSV Liidu sotsiaalse aluse moodustab tööliste, talupoegade ja haritlaste vääramatu liit.
Riik soodustab ühiskonna sotsiaalse homogeensuse tugevnemist: klassierinevuste, linna ja maa, vaimse ja kehalise töö vaheliste oluliste erinevuste kadumist ning kõigi NSV Liidu rahvuste ja rahvusrühmade igakülgset arenemist ja üksteisele lähenemist.
 §20. Vastavalt kommunistlikule ideaalile „igaühe vaba arenemine on kõigi vaba arenemise tingimus“ seab riik oma eesmärgiks laiendada reaalseid võimalusi kodanike loova jõu, võimete ja annete rakendamiseks ning isiksuse igakülgseks arenguks.
 §21. Riik hoolitseb tööolude parandamise ja töökaitse eest, teadusliku töökorralduse eest ning raske kehalise töö vähendamise, edaspidi aga täieliku väljatõrjumise eest kõigis rahvamajandusharudes tootmisprotsesside kompleksse mehhaniseerimise ja automatiseerimise alusel.
 §22. NSV Liidus viiakse järjekindlalt ellu programmi, mille eesmärk on muuta põllumajandustöö tööstustöö erikujuks; laiendada maal haridus-, kultuuri-, tervishoiu-, kaubandus-, toitlustus-, teenindus- ja kommunaalmajandusasutuste võrku; kujundada maa-asulad ümber heakorrastatud asulateks.
 §23. Tööviljakuse kasvu alusel hoiab riik kõrvalekaldumatult kurssi töötajate palgataseme ja reaaltulude tõstmisele.
Nõukogude inimeste vajaduste täielikumaks rahuldamiseks luuakse ühiskondlikud tarbimisfondid. Ühiskondlike organisatsioonide ja töökollektiivide laialdasel osavõtul tagab riik nende fondide kasvu ja õiglase jaotamise.
 §24. NSV Liidus tegutsevad ja arenevad riiklikud tervishoiu, sotsiaalhoolduse, kaubanduse, ühiskondliku toitlustamise, elutarbelise teenindamise ja kommunaalmajanduse süsteemid.
Riik ergutab kooperatiivsete ja muude ühiskondlike organisatsioonide tegevust elanike teenindamise kõigil aladel. Ta aitab kaasa massilise kehakultuuri ja spordi arengule.
 §25. NSV Liidus eksisteerib ja täiustub ühtne haridussüsteem, mis tagab kodanike üldharidusliku ja kutsealase ettevalmistamise, teenib noorte kommunistlikku kasvatamist, vaimset ja kehalist arendamist ning valmistab neid ette tööks ja ühiskondlikuks tegevuseks.
 §26. Vastavalt ühiskonna vajadustele tagab riik teaduse plaanipärase arendamise ja teadlaskaadri ettevalmistamise ning organiseerib teadusliku uurimistöö tulemuste rakendamist rahvamajanduses ja teistel elualadel.
 §27. Riik hoolitseb vaimsete väärtuste kaitse, rohkendamise ja laialdase kasutamise eest nõukogude inimeste kõlbeliseks ja esteetiliseks kasvatamiseks ning nende kultuuritaseme tõstmiseks.
NSV Liidus ergutatakse igati professionaalkunsti ja rahvakunstiloomingu arendamist.

===4. peatükk Välispoliitika===

§28. NSV Liit teostab kõrvalekaldumatult leninliku rahupoliitikat ning taotleb rahvaste julgeoleku kindlustamist ja laialdast rahvusvahelist koostööd.
NSV Liidu välispoliitika suund on tagada soodsad rahvusvahelised tingimused kommunismi ülesehitamiseks NSV Liidus, kaitsta Nõukogude Liidu riiklikke huve, tugevdada ülemaailmse sotsialismi positsioone, toetada rahvaste võitlust rahvusliku vabanemise ja sotsiaalse progressi eest, ära hoida agressiivseid sõdu, saavutada üldine ja täielik desarmeerimine ning viia järjekindlalt ellu erineva sotsiaalse korraga riikide rahulikku kooseksisteerimise põhimõtet.
NSV Liidus on sõjapropaganda keelatud.
 §29. NSV Liidu suhted teiste riikidega rajatakse järgmistest põhimõtetest kinnipidamise alusel: suveräänne võrdsus; vastastikune hoidumine jõu kasutamisest või jõuga ähvardamisest; piiride vankumatus; riikide territoriaalne terviklikkus; vaidluste rahumeelne reguleerimine; siseasjadesse mittesekkumine; inimõiguste ja põhivabaduste austamine; rahvaste võrdõiguslikkus ja õigus määrata oma saatust; riikide koostöö; rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud printsiipidest ja normidest ning NSV Liidu poolt sõlmitud rahvusvahelistest lepingutest tulenevate kohustuste ausameelne täitmine.
 §30. NSV Liit kui sotsialismi maailmasüsteemi ja sotsialistliku sõprusühenduse koostisosa arendab ja tugevdab sõprust, koostööd ja seltsimehelikku vastastikust abi sotsialismimaadega sotsialistliku internatsionalismi põhimõtte alusel ning võtab aktiivselt osa majandusintegratsioonist ja rahvusvahelisest sotsialistlikust tööjaotusest.

===5. peatükk Sotsialistliku isamaa kaitse===
 §31. Sotsialistliku isamaa kaitse kuulub riigi tähtsaimate funktsioonide hulka ja on kogu rahva asi.
Sotsialismi võitude, nõukogude rahva rhuliku töö ning riigi suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse kaitsmise eesmärgil on loodud NSV Liidu relvajõud ja kehtestatud üldine sõjaväekohustus.
NSV Liidu relvajõudude kohus rahva ees on kindlalt kaitsta sotsialistlikku isamaad ja olla alatises lahinguvalmiduses, mis garanteerib viivitamatu vastulöögi igale agressorile.
 §32. Riik tagab meie maa julgeoleku ja kaitsevõime ning varustab NSV Liidu relvajõudude kõige vajalikuga.
Riigiorganite, ühiskondlike organisatsioonide, ametiisikute ja kodanike kohustused meie maa julgeoleku tagamisel ja tema kaitsevõime tugevdamisel määratakse kindlaks NSV Liidu seadusandlusega.

==II Riik ja üksikisik==
===6. peatükk NSV Liidu kodakondsus. Kodanike võrdõiguslikkus===

§33. NSV Liidus on kehtestatud ühtne Liidu kodakondsus. Liiduvabariigi iga kodanik on NSV Liidu kodanik.
Nõukogude kodakondsuse omamise ja kaotamise alused ja kord määratakse kindlaks NSV Liidu kodakondsuse seadusega.
NSV Liidu kodanikud välismaal on Nõukogude riigi kaitse ja protektsiooni all.
 §34. NSV Liidu kodanikud on seaduse ees võrdsed, olenemata päritolust, sotsiaalsest ja varalisest seisundist, rassilisest ja rahvuslikust kuuluvusest, soost, haridusest, keelest, suhtumisest religioonisse, tegevusalast ja –laadist, elukohast ja muudest asjaoludest.
NSV Liidu kodanike võrdõiguslikkus tagatakse majandus-, poliitilise, sotsiaal- ja kultuurielu kõigil aladel.
 §35. Naisel ja mehel on NSV Liidus võrdsed õigused. Nende õiguste teostamisetagavad: naistele meestega võrdsete võimaluste andmine hariduse ja kutsealase ettevalmistamise saamisel, töös selle tasustamises ja tööalases edasijõudmises, ühiskondlik-poliitilises ja kultuurilises tegevuses, samuti eriabinõud naiste töö- ja tervisekaitse alal, tingimuste loomine, mis võimaldavad naistel ühendada töötamist emadusega; õiguskaitse, materiaalne ja moraalne toetus emadele ja lastele, kaasa arvatud palgaliste puhkuste ja muude soodustuste andmine rasedatele naistele ja emadele ning tööaja järkjärguline lühendamine naistele, kellel on väikesi lapsi.
 §36. Eri rassidest ja rahvustest NSV Liidu kodanikel on võrdsed õigused.
Nende õiguste teostamise tagavad kõigi NSV Liidu rahvuste ja rahvusrühmade igakülgse arendamise ja üksteisele lähendamise poliitika, kodanike kasvatamine nõukogude patriotismi ja sotsialistliku internatsionalismi vaimus ning võimalus kasutada emakeelt ja teiste NSV Liidu rahvaste keeli.
Mis tahes otsest või kaudset kodanike õiguste piiramist ning kodanikele otseste või kaudsete eeliste sisseseadmist rassiliste ja rahvuslike tunnuste alusel, samuti igasugust rassilise või rahvusliku erandlikkuse, vaenu või üleoleku propageerimist karistatakse seaduse järgi.
 §37. Välisriikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele garanteeritakse NSV Liidus seadusega ettenähtud õigused ja vabadused, sealhulgas õigus pöörduda kohtusse ja teistesse riigiorganitesse neile kuuluvate isiklike, varaliste, perekonna- ja muude õiguste kaitseks.
NSV Liidu territooriumil viibivad välisriikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud on kohustatud austama NSV Liidu konstitutsiooni ja järgima Nõukogude seadusi.
 §38. NSV Liit annab varjupaigaõiguse välismaalastele, keda kiusatakse taga töötajate huvide ja rahuürituse kaitsmise, revolutsiooniliikumisest ja rahvuslikust vabadusliikumisest osavõtu ning progressiivse ühiskondlik-poliitilise ja teadusliku või muu loomingulise tegevuse pärast.

===7. peatükk NSV Liidu kodanike põhiõigused, -vabadused ja –kohustused===

§39. NSV Liidu kodanikel on täies ulatuses kõik sotsiaal-majanduslikud, poliitilised ja isiklikud õigused ja vabadused, mis on välja kuulutatud ning garanteeritavad NSV Liidu konstitutsiooniga ja Nõukogude seadustega. Sotsialistlik kord tagab kodanike õiguste ja vabaduste laienemise ning nende elutingimuste pideva paranemise vastavalt sotsiaalse, majandusliku ja kultuurilise arengu programmide täitmisele.
Õiguste ja vabaduste kasutamine kodanike poolt ei tohi tekitada kahju ühiskonna ja riigi huvidele ega teiste kodanike õigustele.
 §40. NSV Liidu kodanikel on õigus tööle, s. o. Õigus saada garanteeritud tööd koos töötasuga vastavalt töö hulgale ja kvaliteedile ning mitte vähem riigi poolt kehtestatud alammäärast, kaasa arvatud õigus valida elukutset, tegevus- ja tööala vastavalt kutsumusele, võimetele, kutsealasele ettevalmistusele j aharidusele ning arvestades ühiskondlikke vajadusi.
Selle õiguse tagavad sotsialistlik majandussüsteem, tootlike jõudude pidev kasv, tasuta kutseõpetus, töökvalifikatsiooni tõstmine ja uute erialade õpetamine ning kutsesuunitlus- ja töölerakendamissüsteemi arendamine.
 §41. NSV Liidu kodanikel on õigus puhkusele.
Selle õiguse tagavad: töölistele ja teenistujatele töönadala sisseseadmine, mis ei ületa 41 tundi, lühendatud tööpäev mitmel kutse- ja tootmisalal ning öötöö kestsuse lühendamine; iga-aastaste palgaliste puhkuste ja iganädalaste puhkepäevade andmine, samuti kultuuri- ja tervistusasutuste võrgu laiendamine, rahvaspordi, kehakultuuri- ja tervistusasutuste võrgu laiendamine, rahvaspordi, kehakultuuri ja turismi arendamine; soodsate võimaluste loomine puhkamiseks elukohas ja muude tingimuste loomine vaba aja otstarbekaks kasutamiseks.
Kolhoosnikute töö- ja puhkeaja kestuse reguleerivad kolhoosid.
 §42. NSV Liidu kodanikkudel on õigus tervise kaitsele.
Selle õiguse tagavad: kvalifitseeritud tasuta arstiabi, mida annavad riiklikud tervishoiuasutused; kodanike raviks ja tervise tugevdamiseks määratud asutuste võrgu laiendamine; ohutustehnika ja töötervishoiu arendamine ning täiustamine; laialdaste profülaktikaürituste korraldamine; keskkonna tervendamise abinõude rakendamine; eriline hoolitsus sirguva põlvkonna tervise eest, sealhulgas õpetamise ja töökasvatusega mitteseotud lastetöö keelamine; haigestumiste ärahoidmisele ja vähendamisele ning kodanike pikaajalise aktiivse elu tagamisele suunatud teadusliku uurimistöö arendamine.
 §43. NSV Liidu kodanikel on õigus ainelisele kindlustatusele vanaduses ja haiguse korral, töövõime täieliku või osalise kaotamise, samuti toitja kaotamise korral.
Selle õiguse garanteerivad: tööliste , teenistujate ja kolhoosnikute sotsiaalkindlustus ning ajutise töövõimetuse toetused: riigi ja kolhooside arvel vanuse-, invaliidsus- ja toitjakaotuspensionide maksmine; osaliselt töövõime kaotanud kodanikele töö muretsemine; hoolitsus elatanud kodanike ja invaliidide eest; sotsiaalhoolduse muud vormid.
 §44. NSV Liidu kodanikel on õigus eluasemele.
Selle õiguse tagavad riikliku ja ühiskondliku elamufondi arendamise ja kaitse, kooperatiiv- ja individuaalelamuehitusele kaasaaitamine, heakorrastatud elamute ehitamise programmi täitmist mööda antava elamispinna õiglane jaotamine ühiskondliku kontrolli all, samuti madal korteriüür ja väike tasu kommunaalteenuste eest. NSV Liidu kodanikud peavad säästvalt suhtuma neile antud eluruumisse.
 §45. NSV Liidu kodanikel on õigus haridusele.
Selle õiguse tagavad: tasuta haridus kõigis haridusliikides, üldise kohustusliku keskhariduse andmine noortele, kutse-, keskeri- ja kõrghariduse laialdane arendamine sel alusel, et õpetamine seondub elu ja tööga; kaug- ja õhtuõppe teel saadava hariduse arendamine; riiklike stipendiumide maksmine ning soodustuste andmine õpilastele ja üliõpilastele; kooliõpikute tasuta andmine; võimalus õppida koolis emakeeles; tingimuste loomine iseõppimiseks.
 §46. NSV Liidu kodanikel on õigus kultuurisaavutuste kasutamisele.
Selle õiguse tagavad: riiklikes ja ühiskondlikes fondides olevate kodumaa ja maailma kultuuriväärtuste üldkättesaadavus; kultuuriasutuste arendamine ja ühtlane paigutamine meie maa territooriumil; televisiooni ja raadio, raamatukirjastamise ja ajakirjanduse ning tasuta kasutatavate raamatukogude võrgu arendamine; välisriikidega kultuurialase vahetuse laiendamine.
 §47. NSV Liidu kodanikele garanteeritakse vastavalt kommunismi esitamise eesmärkidele teadus-, tehnika- ja kunstiloomingu vabadus. See tagatakse teadusliku uurimistöö, leiutus- ja ratsionaliseerimistegevuse laialdase arendamisega ning kirjanduse ja kunsti edendamisega. Riik loob selleks tarvilikud materiaalsed tingimused ning toetab vabatahtlikke ühinguid ja loomingulisi liite, organiseerib leiutiste ja ratsionaliseerimisettepanekute juurutamist rahvamajanduses ja muudel elualadel.
Autorite, leiutajate ja ratsionaliseerijate õigusi kaitseb riik.
 §48. NSV Liidu kodanikel on õigus osa võtta riigi ja ühiskonna juhtimisest, seaduste ning üldriikliku ja kohaliku tähtsusega otsuste arutamisest ja vastuvõtmisest.
Selle õiguse tagab võimalus valida ja olla valitud rahvasaadikute nõukogudesse ning teistesse valitavatesse riigiorganitesse, võtta osa üldrahvalikest aruteludest ja hääletustest, rahvakontrollist, riigiorganite, ühiskondlike organisatsioonide ja ühiskondliku omaalgatuse organite tööst ning töökollektiivide ja elukohajärgsetest koosolekutest.
 §49. Igal NSV Liidu kodanikul on õigus esitada riigiorganitele ja ühiskondlikele organisatsioonidele ettepanekuid nende tegevuse parandamiseks ning kritiseerida töö puudusi.
Ametiisikud on kohustatud kehtestatud tähtaja jooksul läbi vaatama kodanike ettepanekud ja avaldused, vastama nendele ja tarvitusele võtma vajalikud abinõud.
Tagakiusamine kriitika pärast on keelatud. Isikud, kes kiusavad taga kriitika pärast, võetakse vastutusele.
 §50. Vastavalt rahva huvidele ning sotsialistliku korra kindlustamise ja arendamise eesmärgil on NSV Liidu kodanikele garanteeritud sõna- ja trükivabadus, koosolekute, miitingute, tänavarongkäikude ja demonstratsioonide vabadus.
Nende poliitiliste vabaduste kasutamine tagatakse ühiskondlike hoonete, tänavate ja väljakute andmisega töötajate ja nende organisatsioonide käsutusse, informatsiooni laialdase levitamisega, võimalusega kasutada trükisõna, televisiooni ja raadiot.
 §51. Vastavalt kommunismi ehitamise eesmärkidele on NSV Liidu kodanikel õigus ühineda ühiskondlikesse organisatsioonidesse, mis soodustavad poliitilise aktiivsuse ja omaalgatuse arenemist ning nende mitmekülgsete huvide rahuldamist.
Ühiskondlikele organisatsioonidele garanteeritakse tingimused oma põhikirjaliste ülesannete edukaks täitmiseks.
 §52. NSV Liidu kodanikele garanteeritakse südametunnistuse vabadus, s. o. Õigus tunnistada mis tahes usundit või mitte tunnistada ühtki neist, täita usukombeid või teha ateistlikku propagandat. Õhutada vaenu ja vihkamist seoses usuliste tõekspidamisega on keelatud.
NSV Liidus on kirik lahutatud riigist ja kool kirikust.
 §53. Perekond on riigi kaitse all.
Abielu rajaneb naise ja mehe vabatahtlikul kokkuleppel; abikaasad on perekonnasunetes täiesti võrdõiguslikud.
Riik hoolitseb perekonna eest laia lasteasutuste võrgu loomise ja arendamisega, olmeteeninduse ja ühiskondliku toitlustamise organiseerimise ja täiustamisegam toetuste maksmisega lapse sünni korral, toetuste ja soodustuste andmisega lasterikastele perekondadele, samuti muude toetuste ja abi andmisega perekonnale.
 §54. NSV Liidu kodanikele on garanteeritud isikupuutumatus. Mitte kedagi ei tohi vahistada muidu kui kohtu otsusel või prokuröri sanktsiooniga.
 §55. NSV Liidu kodanikele garanteeritakse korteripuutumatus. Mitte kellelgi ei ole õigust seaduslikku aluseta siseneda eluruumi seal elavate isikute tahte vastaselt.
 §56. Kodanike isiklik elu ning kirjavahetuse, telefonikõnede ja telegraafisõnumite saladus on kaitstud seadusega.
 §57. Isiksuse austamine, kodanike õiguste ja vabaduste kaitsmine on kõigi riigiorganite, ühiskondlike organisatsioonide ja ametiisikute kohustus.
NSV Liidu kodanikel on õigus kohtu kaitsele rünnete eest aule ja väärikusele, elule ja tervisele, isiklikule vabadusele ja varale.
 §58. NSV Liidu kodanikel on õigus kaevata ametiisikute, riigi- ja ühiskondlike organisatsioonide tegevuse peale. Kaebused tuleb läbi vaadata seadusega kehtestatud korras ja tähtaja jooksul.
Ametiisikute tegevuse peale, millega on rikutud seadust, ületatud volitusi või ahistatud kodanike õigusi, võidakse seadusega kehtestatud korras kaevata kohtusse.
NSV Liidu kodanikel on õigus saada hüvitust kahju eest, mida neile ebaseaduslike tegudega on tekitanud riiklikud või ühiskondlikud organisatsioonid, samuti ametiisikud oma ametikohustuste täitmisel.
 §59. Õiguste ja vabaduste teostamine on lahutamatu kodaniku kohustuste täitmisest.
NSV Liidu kodanik on kohustatud järgima NSV Liidu konstitutsiooni ja Nõukogude seadusi, austama sotsialistliku ühiselu reegleid ja väärikusega kandma NSV Liidu kodaniku kõrget nimetust.
 §60. Iga töövõimelise NSV Liidu kodaniku kohustus ja auasi on kohusetundlikult töötada tema poolt valitud ühiskondlikult kasulikul tegevusalal ning kinni pidada töödisipliinist. Kõrvalehoidmine ühiskondlikult kasulikult tööst ei sobi ühte sotsialistliku ühiskonna põhimõtetega.
 §61. NSV Liidu koganik on kohustatud hoidma ja tugevdama sotsialistlikku omandit. NSV Liidu kodaniku kohus on võidelda riigi ja ühiskonna vara riisumise ja pillamise vastu ning säästvalt suhtuda rahva varasse.
Isikud, kes kahjustavad sotsialistlikku omandit, karistatakse seaduse järgi.
 §62. NSV Liidu kodanik on kohustatud kaitsma Nõukogude riigi huve ning kaasa aitama tema võimsuse ja autoriteedi tugevnemisele.
Sotsialistliku isamaa kaitsmine on iga NSV Liidu kodaniku püha kohus.
Kodumaa reetmine on kõige raskem kuritegu rahva ees.
 §63. Sõjaväeteenistus NSV Liidu relvajõududes on Nõukogude kodanike austav kohustus.
 §64. Iga NSV Liidu kodaniku kohus on austada teiste kodanike rahvuslikku väärikust ning tugevdada paljurahvuselise Nõukogude riigi rahvuste ja rahvusrühmade sõprust.
 §65. NSV Liidu kodanik on kohustatud austama teiste isikute õigusi ja seaduslikke huve, olema leppimatui ühiskonnavastaste tegude suhtes ning igati kaasa aitama avaliku korra kaitsele.
 §66. NSV Liidu kodanikud on kohustatud hoolitsema laste kasvatamise eest, valmistama neid ette ühiskondlikult kasulikuks tööks ja kasvatama nad sotsialistliku ühiskonna väärilisteks liikmeteks. Lapsed on kohustatud hoolitsema vanemate eest ja neid abistama.
 §67. NSV Liidu kodanikud on kohustatud hoidma loodust ja kaitsma selle rikkusi.
 §68. Hoolitsus ajaloomälestiste ja muude kultuuriväärtuste säilimise eest on NSV Liidu kodanike kohus ja kohustus.
 §69. NSV Liidu kodaniku internatsionaalne kohus on kaasa aidata sõpruse ja koostöö arendamisele teiste maade rahvastega ning ülemaailmse rahu hoidmisele ja tugevdamisele.

==III . NSV Liidu rahvuslik-riiklik korraldus. ==
===8. peatükk NSV Liit – Liitriik===

§70. Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit on ühtne paljurahvuseline liitriik, mis on moodustatud sotsialistliku föderalismi põhimõtte alusel, rahvuste vaba enesemääramise ja võrdõiguslike nõukogude sotsialistlike vabariikide vabatahtliku ühinemise tulemusena.
NSV Liit kehastab nõukogude rahva riiklikku ühtsust, koondab ühte kõik rahvused ja rahvusrühmad kommunismi ühise ehitamise eesmärgil.
 §71. Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks on ühinenud:
Vene Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik,
Ukraina Nõukogude Sotsialistlik Vabariik,
Valgevene Nõukogude Sotsialistlik Vabariik,
Usbeki Nõukogude Sotsialistlik Vabariik,
Kasahhi Nõukogude Sotsialistlik Vabariik,
Gruusia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik,
Aserbaidžaani Nõukogude Sotsialistlik Vabariik,
Leedu Nõukogude Sotsialistlik Vabariik,
Moldaavia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik,
Läti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik,
Kirgiisi Nõukogude Sotsialistlik Vabariik,
Tadžiki Nõukogude Sotsialistlik Vabariik,
Armeenia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik,
Turkmeeni Nõukogude Sotsialistlik Vabariik,
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik.
 §72. Igale liiduvabariigile jääb õigus NSV Liidust vabalt välja astuda.
 §73. Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu võimkonda tema kõrgemate riigivõimu- ja valitsemisorganite kaudu kuuluvad:
1)uute vabariikide vastuvõtmine NSV Liidu koosseisu;
liiduvabariikide koosseisus uute autonoomsete vabariikide ja autonoomsete oblastite moodustamise kinnitamine;
2)NSV Liidu riigipiiri kindlaksmääramine ja liiduvabariikidevaheliste piiride muudatuste kinnitamine;
3)vabariiklike ja kohalike riigivõimu- ja valitsemisorganite korralduse ja tegevuse üldaluste kindlaksmääramine;
4)kogu NSV Liidu territooriumil seadusandliku reguleerimise ühtsuse tagamine ning NSV Liidu ja liiduvabariikide seadusandluse aluste kindlaksmääramine;
5)ühtse sotsiaal- ja majanduspoliitika teostamine, meie maa majanduse juhtimine; teaduslik-tehnilise progressi põhisuundade ning loodusvarade ratsionaalse kasutamise ja kaitsmise üldabinõude kindlaksmääramine; NSV Liidu majandusliku ja sotsiaalse arengu riiklike plaanide väljatöötamine ja kinnitamine ning nende täitmise aruannete kinnitamine;
6)NSV Liidu ühtse riigieelarve väljatöötamine ja kinnitamine ning selle täitmise aruande kinnitamine; ühtse raha- ja krediidisüsteemi juhtimine; NSV Liidu riigieelarve moodustamiseks laekuvate maksude ja tulude kindlaksmääramine; hinna- ja palgapoliitika kindlaksmääramine;
7)liidulise alluvusega rahvamajandusharude ning koondiste ja ettevõtete juhtimine; liidulis-vabariikliku alluvusega tegevusharude üldjuhtimine;
8)rahu ja sõja küsimused, NSV Liidu suveräänsuse, riigipiiride ja territooriumi kaitsmine, riigikaitse organiseerimine ja NSV Liidu relvajõudude juhtimine;
9)riikliku julgeoleku tagamine;
10)NSV Liidu esindamine rahvusvahelises suhtlemises; NSV Liidu sidemed välisriikidega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; üldise korra kindlaksmääramine liiduvabariikide suhtlemises välisriikidega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega ning selle suhtlemise koordineerimine; väliskaubandus ja muu välismajanduslik tegevus riikliku monopoli alusel;
11)kontroll NSV Liidu konstitutsiooni järgimise üle ja liiduvabariikide konstitutsioonide NSV Liidu konstitutsiooniga vastavuse tagamine;
12)muude üleliidulise tähtsusega küsimuste otsustamine.
 §74. NSV Liidu seadustel on ühesugune jõud kõigi liiduvabariikide territooriumil. Liiduvabariigi seaduse ja üleüldise seaduse lahkumineku korral kehtib NSV Liidu seadus.
 §75. Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu territoorium on ühtne ja hõlmab liiduvabariikide territooriume.
NSV Liidu suveräänsus kehtib kogu tema territooriumil.

===9. peatükk Nõukogude Sotsialistlik Liiduvabariik===

§76. Liiduvabariik on suveräänne nõukogude sotsialistlik riik, kes koos teiste nõukogude vabariikide on ühinenud Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks.
Väljaspool piire, mis on näidatud NSV Liidu konstitutsiooni §-s 73, teostab liiduvabariik iseseisvalt riigivõimu oma territooriumil.
Liiduvabariigil on oma konstitutsioon, mis vastab NSV Liidu konstitutsioonile ja arvestab vabariigi iseärasusi.
 §77. Liiduvabariik võtab osa NSV Liidu võimkonda arvatud küsimuste otsustamisest NSV Liidu Ülemnõukogus, NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumis, NSV Liidu valitsuses ja teistes NSV Liidu organites.
Liiduvabariik tagab kompleksse majandusliku ja sotsiaalse arengu oma territooriumil, aitab kaasa sellel territooriumil NSV Liidu volituste teostamisele ning viib ellu NSV Liidu kõrgemate riigivõimu- ja valitsemisorganite otsuseid.
Küsimustes, mis kuuluvad tema võimkonda, koordineerib ja kontrollib liiduvabariik liidulise alluvusega ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide tegevust.
 §78. Liiduvabariikide territooriumi ei või muuta ilma tema nõusolekuta. Liiduvabariikidevahelisi piire võidakse muuta vastavate vabariikide vastastikkusel kokkuleppel, mis kuulub kinnitamisele NSV Liidu poolt.
 §79. Liiduvabariik määrab kindlaks oma krai-, oblasti-, ringkonna- ja rajoonijaotuse ning lahendab muid territooriumi administratiivse korralduse küsimusi.
 §80. Liiduvabariigil on õigus suhelda välisriikidega, sõlmida nendega lepinguid, vahetada diplomaatilisi ja konsulaaresindajaid ning võtta osa rahvusvaheliste organisatsioonide tegevusest.
 §81. Liiduvabariikide suveräänseid õigusi kaitseb NSV Liit.

===10. peatükk Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik===

§82. Autonoomne vabariik kuulub liiduvabariigi koosseisu.
Väljaspool NSV Liidu ja liiduvabariigi õiguste piire otsustab autonoomne vabariik tema võimkonda kuuluvaid küsimusi iseseisvalt.
Autonoomsel vabariigil on oma konstitutsioon, mis vastab NSV Liidu konstitutsioonile ja liiduvabariigi konstitutsioonile ning arvestab autonoomse vabariigi iseärasusi.
 §83. Autonoomne vabariik võtab osa NSV Liidu ja vabariigi võimkonda kuuluvate küsimuste otsustamisest vastavalt NSV Liidu ja liiduvabariigi kõrgemate riigivõimu- ja valitsemisorganite kaudu.
Autonoomne vabariik tagab kompleksse majandusliku ja sotsiaalse arengu oma territooriumil, aitab kaasa sellel territooriumil NSV Liidu ja liiduvabariigi volituste teostamisele ning viib ellu NSV Liidu ja liiduvabariigi kõrgemate riigivõimu- ja valitsemisorganite otsuseid.
Küsimustes, mis kuuluvad tema võimkonda, koordineerib ja kontrollib autonoomne vabariik liidulise ja liiduvabariikliku alluvusega ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide tegevust.
 §84. Autonoomse vabariigi territooriumi ei või muuta ilma tema nõusolekuta.
 §85. Vene Nõukogude Föderatiivsesse Sotsialistlikku Vabariiki kuuluvad Baškiiri, Burjaadi, Dagestani, Kabardiini-Balkaari, Kalmõki, Karjala, Komi, Mari, Mordva, Põhja-Osseedi, Tatari, Tuva, Udmurdi, Tšetšeeni-Inguši, Tšuvaši ning Jakuudi Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik.
Usbeki Nõukogude Sotsialistlikku Vabariiki kuulub Karakalpaki Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik.
Gruusia Nõukogude Sotsialistlikku Vabariiki kuuluvad Abhaasi ja Adžaari Autonoomne Nõukogude Vabariik.
Aserbaidžaani Nõukogude Sotsialistlikku Vabariiki kuulub Nahhitševani Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik.
===11. peatükk Autonoomne oblast ja autonoomne ringkond===

§86. Autonoomne oblast kuulub liiduvabariigi või krai koosseisu. Seaduse autonoomse oblasti kohta võtab vastu liiduvabariigi ülemnõukogu autonoomse oblasti rahvasaadikute nõukogu esildusel.
 §87. Vene Nõukogude Föderatiivsesse Sotsialistlikku Vabariiki kuuluvad Adõgee, Mägi-Altai, Juudi, Karatšai-Tšerkessi ja Hakassi autonoomne oblast.
Gruusia Nõukogude Sotsialistlikku Vabariiki kuulub Lõuna-Osseedi autonoomne oblast.
Aserrbaidžaani Nõukogude Sotsialistliku Vabariiki kuulub Mägi-Karabahhi autonoomne oblast.
Tadžiki Nõukogude Sotsialistlikku Vabariiki kuulub Mägi-Badahšani autonoomne oblast.
 §88. Autonoomne ringkond kuulub krai või oblasti koosseisu. Seaduse autonoomsete ringkondade kohta võtab vastu liiduvabariigi ülemnõukogu.

==IV. Rahvasaadikute nõukogud ja nende valimise kord==
===12. peatükk Rahvasaadikute nõukogude süsteem ja tegevusprintsiibid===

§89. Rahvasaadikute nõukogud – NSV Liidu Ülemnõukogu, liiduvabariikide ülemnõukogud, autonoomsete vabariikide ülemnõukogud, kraide ja oblastite rahvasaadikute nõukogud, autonoomsete oblastite ja autonoomsete ringkondade rahvasaadikute nõukogud, rajoonide, linnade, linnarajoonide, alevite ja külade rahvasaadikute nõukogud – moodustavad ühtse riigivõimuorganite süsteemi.
 §90. NSV Liidu Ülemnõukogu, liiduvabariikide ülemnõukogude ja autonoomsete vabariikide ülemnõukogude volituste tähtaeg on viis aastat.
Kohalike rahvasaadikute nõukogude volituste tähtaeg on kaks ja pool aastat.
Rahvasaadikute nõukogude valimised määratakse hiljemalt kaks kuud enne vastavate nõukogude volituste tähtaja lõppemist.
 §91. Tähtsamad küsimused, mis kuuluvad vastavate rahvasaadikute nõukogude võimkonda, arutatakse läbi ja otsustatakse nende istungjärkudel.
Rahvasaadikute nõukogud valivad alalised komisjonid ning moodustavad täitvad ja korraldavad organid, samuti teised neile aruandekohustuslikud organid.
 §92. Rahvasaadikute nõukogud moodustavad rahvakontrolliorganid; rahvakontroll ühitab riikliku kontrolli töötajate ühiskondliku kontrolliga ettevõtetes, kolhoosides, asutustes ja organisatsioonides.
Rahvakontrolliorganid kontrollivad riiklike plaanide ja ülesannete täitmist, peavad võitlust riikliku distsipliini rikkumise, kolkluse ja ametkondliku asjassesuhtumise ilmingute, ebamajanduslikkuse ja pillamise, asjaajamisega venitamise ja bürokratismi vastu ning aitavad kaasa riigiaparaadi töö täiustamisele.
 §93. Rahvasaadikute nõukogud juhivad vahetult ja nende poolt moodustatavate organite kaudu riikliku, majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise ülesehitustöö kõiki valdkondi, võtavad vastu otsuseid, tagavad nende täitmise ning kontrollivad otsuste elluviimist.
 §94. Rahvasaadikute nõukogude tegevuse aluseks on küsimuste kollektiivne, vaba ja asjalik arutamine ja otsustamine, avalikkus, täitvate ja korraldavate organite ning nõukogude poolt moodustatavate teiste organite regulaarne aruandlus nõukogudele ja elanikele ning kodanike laialdane kaasamine nende tööle.
Rahvasaadikute nõukogud ja nende poolt moodustatavad organid informeerivad elanikke süstemaatiliselt oma tööst ja vastuvõetud otsustest.

===13. peatükk Valimissüsteem===

§95. Saadikute valimine kõigisse rahvasaadikute nõukogudesse toimub üldise, ühetaolise ja otsese valimisõiguse alusel salajasel hääletusel.
 §96. Saadikute valimised on üldised: kõigil NSV Liidu kodanikel, kes on saanud 18-aastaseks, on õigus valida ja olla valitud, välja arvatud isikud, kes seadusega kehtestatud korras on tunnistatud nõdrameelseks.
NSV Liidu Ülemnõukogu saadikuks võidakse valida NSV Liidu kodanik, kes on saanud 21-aastaseks.
 §97. Saadikute valimised on ühetaolised: igal valijal on üks hääl; kõik valijad võtavad valimistest osa võrdsetel alustel.
 §98. Saadikute valimised on otsesed: kõigisse rahvasaadikute nõukogudesse valivad kodanikud saadikuid vahetult.
 §99. Hääletamine saadikute valimisel on salajane: kontroll valijate tahteravalduse üle ei ole lubatud.
 §100. Saadikukandidaatide ülesseadmise õigus on Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei, ametühingute ja Üleliidulise Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu organisatsioonidel, kooperatiivsetel ja teistel ühiskondlikel organisatsioonidel, töökollektiividel, samuti sõjaväelaste koosolekutel väeositi.
NSV Liidu kodanikele ja ühiskondlikele organisatsioonidele garanteeritakse saadikukandidaatide poliitiliste, tööalaste ja isiklike omaduste vaba ja igakülgne arutamine, samuti õigus agitatsiooniks koosolekutel, trükisõnas, televisioonis ja raadios.
Rahvasaadikute nõukogude valimised toimuvad riigi kulul.
 §101. Saadikute valimised rahvasaadikute nõukogudesse toimuvad valimisringkonniti.
NSV Liidu kodanik ei või üldjuhul olla valitud rohkem kui kahte rahvasaadikute nõukokku.
Nõukogude valimiste läbiviimise tagavad valimiskomisjonid, mis moodustatakse ühiskondlike organisatsioonide, töökollektiivide ja väeositi toimuvate sõjaväelaste koosolekute esindajaist.
Rahvasaadikute nõukogude valimiste kord määratakse NSV Liidu, liidu- ja autonoomsete vabariikide seadustega.
 §102. Valijad annavad oma saadikuile juhendeid.
Vastavad rahvasaadikute nõukogud vaatavad läbi valijate juhendid, arvestavad neid majandusliku ja sotsiaalse arengu plaanide väljatöötamisel ja eelarve koostamisel, organiseerivad juhendite täitmist ning informeerivad kodanikke nende ellurakendamisest.

===14. peatükk Rahvasaadik===

§103. Saadikud on rahva täievolilised esindajad rahvasaadikute nõukogudes.
Nõukogude tööst osa võttes otsustavad saadikud riikliku, majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise ülesehitustöö küsimusi, organiseerivad nõukogude otsuste elluviimist ning kontrollivad riigiorganite, ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide tööd.
Oma tegevuses juhindub saadik üldriiklikest huvidest, arvestab valimisringkonna elanike vajadusi ja taotleb valijate juhendite elluviimist.
 §104. Saadik täidab oma volitusi tootmis- või ametialase tegevuse kõrvalt.
Nõukogu istungjärkude ajaks, samuti saadikuvolituste täitmiseks muudel seadusega ettenähtud juhtudel vabastatakse saadik tootmis- või ametikohustuste täitmisest keskmise palga säilitamisega alatisel töökohal.
 §105. Saadikul on õigus esitada arupärimist vastavatele riigiorganitele ja ametiisikutele, kes on kohustatud vastama arupärimisele nõukogu istungjärgul.
Saadikul on õigus pöörduda kõigisse riigi- ja ühiskondlikesse organitesse, ettevõtetesse, asutustesse ja organisatsioonidesse saadikutegevuse küsimustes ning osa võtta tema poolt tõstatatud küsimuste läbivaatamisest. Vastavate riigi- ja ühiskondlike organite, ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide juhid on kohustatud saadiku viivitamata vastu võtma ja tema ettepanekud läbi vaatama kindlaksmääratud aja jooksul.
 §106. Saadikule tagatakse tingimused tema õiguste ja kohustuste takistamatuks ja efektiivseks teostamiseks.
Saadikute puutumatus, samuti teised saadikutegevuse tagatised määratakse kindlaks saadikute staatuse seadusega ning NSV Liidu, liidu- ja autonoomsete vabariikide muude seadusandlike aktidega.
 §107. Saadik on kohustatud oma tööst ja nõukogu tööst aru andma valijatele, samuti kollektiividele ja ühiskondlikele organisatsioonidele, kes olid esitanud ta saadikukandidaadiks.
Saadik, kes ei ole õigustatud valijate usaldust, võidakse igal ajal valijate enamuse otsusel tagasi kutsuda seadusega kehtestatud korras.

==V. NSV Liidu kõrgemad riigivõimu- ja valitsemisorganid==

===15. peatükk NSV Liidu Ülemnõukogu===

§108. NSV Liidu kõrgeim riigivõimuorgan on NSV Liidu Ülemnõukogu.
NSV Liidu Ülemnõukogu on õiguspädev otsustama kõiki küsimusi, mis on käesoleva konstitutsiooniga arvatud NSV Liidu võimkonda.
NSV Liidu konstitutsiooni vastuvõtmist ja selles muudatuste tegemist, uute vabariikide NSV Liidu koosseisu vastuvõtmist ning uute autonoomsete vabariikide ja autonoomsete oblastite moodustamise kinnitamist, NSV Liidu majandusliku ja sotsiaalse arengu riiklike plaanide ja NSV Liidu riigieelarve ning nende täitmise aruannete kinnitamist ja talle aruandekohustuslike NSV Liidu organite moodustamist teostab eranditult NSV Liidu Ülemnõukogu.
NSV Liidu seadused võetakse vastu NSV Liidu Ülemnõukogu poolt või rahvahääletusel (referendumil), mis korraldatakse NSV Liidu Ülemnõukogu otsusel.
 §109. NSV Liidu Ülemnõukogu koosneb kahest kojast: Liidunõukogust ja Rahvuste Nõukogust.
NSV Liidu Ülemnõukogu kojad on üheõiguslikud.
 §110. Liidunõukogu ja Rahvuste Nõukogu saadikute arv on võrdne.
Liidunõukogu valitakse võrdse rahvaarvuga valimisringkondade järgi.
Rahvuste Nõukogu valitakse järgmiste normide alusel:
32 saadikut iga liiduvabariigi, 11 saadikut iga autonoomse vabariigi, 5 saadikut iga autonoomse oblasti ja üks saadik iga autonoomse ringkonna poolt.
Liidunõukogu ja Rahvuste Nõukogu võtavad nende poolt valitavate mandaatkomisjonide esildusel vastu otsuse saadikute volituste õigekstunnistamise kohta, valimisseadusandluse rikkumise juhul aga tunnistavad üksikute saadikute valimised kehtetuks.
 §111. NSV Liidu Ülemnõukogu kumbki koda valib koja juhataja ja tema neli asetäitjat.
Liidunõukogu ja Rahvuste Nõukogu juhatajad juhatavad vastavate kodade istungeid ning juhivad nende sisekorda.
NSV Liidu Ülemnõukogu kodade ühiseid istungeid juhatavad Liidunõukogu ja Rahvuste Nõukogu juhatajad kordamööda.
 §112. NSV Liidu Ülemnõukogu istungjärgud kutsutakse kokku kaks korda aastas.
Erakorralised istungjärgud kutsub kokku NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium omal algatusel, samuti ühe liiduvabariigi või ükskõik kumma koja vähemalt kolmandiku saadikute ettepanekul.
NSV Liidu Ülemnõukogu istungjärk koosneb kodde eraldi ja ühistest istungitest, nendevahelisel ajal aga kodade alatiste komisjonide või NSV Liidu Ülemnõukogu komisjonide istungitest. Istungjärk avatakse ja lõpetatakse kodade eraldi või ühistel istungitel.
 §113. NSV Liidu Ülemnõukogus seaduste algatamise õigus kuulub Liidunõukogule ja Rahvuste Nõukogule, NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumile, NSV Liidu Ministrite Nõukogule, liiduvabariikidele nende kõrgemate riigivõimuorganite kaudu, NSV Liidu Ülemnõukogu komisjonidele ja tema kodade alatistele komisjonidele, NSV Liidu Ülemnõukogu saadikutele, NSV Liidu Ülemkohtule ja NSV Liidu peaprokurörile.
Seaduste algatamise õigus on ka ühiskondlikel organisatsioonidel nende üleliiduliste organite kaudu.
 §114. Seaduseelnõusid ja muid küsimusi, mis on esitatud läbivaatamiseks NSV Liidu Ülemnõukogule, arutavad kojad eraldi või ühistel istungitel. Vajaduse korral võidakse seaduseelnõu või vastav küsimus esitada eelnevaks või täiendavaks läbivaatamiseks ühte või mitmesse komisjoni.
NSV Liidu seadus loetakse vastuvõetuks, kui NSV Liidu Ülemnõukogu mõlemas kojas on selle poolt hääletanud enamus koja saadikute üldarvust. NSV Liidu Ülemnõukogu otsused ja muud aktid võetakse vastu enamusega NSV Liidu Ülemnõukogu saadikute üldarvust.
Seaduseelnõud ja muud riigielu kõige tähtsamad küsimused võidakse NSV Liidu Ülemnõukogu või NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi otsusel, mis võetakse vastu nende algatusel või liiduvabariigi ettepanekul, panna üldrahvalikule arutamisele.
 §115. Liidunõukogu ja Rahvuste Nõukogu vahelise lahkarvamuse korral antakse küsimus lahendada kodade poolt pariteedi alusel moodustatavale kooskõlastamiskomisjonile, mille järel küsimus vaadatakse Liidunõukogu ja Rahvuste Nõukogu ühisel istungil teist korda läbi. Kui ka sel juhul kokkuleppele ei jõuta, kantakse küsimus üle arutamisele NSV Liidu Ülemnõukogu järgmisel istungjärgul või pannakse tema poolt rahvahääletusele (referendumile).
 §116. NSV Liidu seadused ning NSV Liidu Ülemnõukogu otsused ja muud aktid avaldatakse liiduvabariikide keeltes NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe ja sekretäri allkirjaga.
 §117. NSV Liidu Ülemnõukogu saadikul on õigus pöörduda arupärimisega NSV Liidu Ministrite Nõukogu poole, ministrite ja teiste NSV Liidu Ülemnõukogu poolt moodustatavate organite juhtide poole. NSV Liidu Ministrite Nõukogu või ametiisik, kellelt aru päritakse, on kohustatud hiljemalt kolme päeva jooksul andma suulise või kirjaliku vastuse NSV Liidu Ülemnõukogu samal istungjärgul.
 §118. NSV Liidu Ülemnõukogu saadikut ei tohi kriminaalvastutusele võtta, vahistada või talle kohtu korras administratiivkaristust määrata ilma NSV Liidu Ülemnõukogu nõusolekuta, tema istungjärkude vahelisel ajal aga ilma NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi nõusolekuta.
 §119. NSV Liidu Ülemnõukogu valib kodade ühisel istungil NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi – NSV Liidu Ülemnõukogu alatiselt tegutseva organi, kes annab talle aru kogu oma tegevusest ja täidab konstitutsiooniga ettenähtud piires NSV Liidu kõrgeima riigivõimuorgani funktsioone tema istungjärkude vahelisel ajal.
 §120. NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium valitakse saadikute hulgast järgmises koosseisus: Ülemnõukogu Presiidiumi esimees, esimehe esimene asetäitja, viisteist esimehe asetäitjat – üks igast liiduvabariigist - , Presiidiumi sekretär ja kakskümmend üks NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi liiget.
 §121. NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium:
1)määrab NSV Liidu Ülemnõukogu valimised; 
2)kutsub kokku NSV Liidu Ülemnõukogu istungjärgul; 
3)koordineerib NSV Liidu Ülemnõukogu kodade alatiste komisjonide tegevust; 
4)kontrollib NSV Liidu konstitutsioonist kinnipidamist ja tagab liiduvabariikide konstitutsioonide ja seaduste vastavuse NSV Liidu konstitutsiooni ja seadustega; 
5)tõlgendab NSV Liidu seadusi; 
6)ratifitseerib ja denonsseerib NSV Liidu rahvusvahelisi lepinguid; 
7)tühistab NSV Liidu Ministrite Nõukogu ja liiduvabariikide ministrite nõukogude määrusi ja korraldusi, kui need ei vasta seadusele; 
8)määrab kindlaks sõjaväelised auastmed, diplomaatilised ja muud eriauastmed; annab kõrgemaid sõjaväelisi auastmeid, diplomaatilisi ja muid eriauastmeid;’
 9)austab NSV Liidu ordeneid ja medaleid; määrab kindlaks NSV Liidu aunimetused; autasustab NSV Liidu ordenite ja medalitega; annab NSV Liidu aunimetusi; 
10)võtab vastu NSV Liidu kodakondsusesse; otsustab NSV Liidu kodakondsusest väljaastumise, NSV Liidu kodakondsuse äravõtmise ja varjupaiga andmise küsimusi; 
11)annab üleüldisi amnestiaakte ja teostab armuandmist; 
12)nimetab ametisse ja kutsub ära NSV Liidu diplomaatilisi esindajaid välisriikides ja rahvusvahelistes organisatsioonides; 
13)võtab vastu tema juurde akrediteeritud välisriikide diplomaatiliste esindajate volitus- ja ärakutsumiskirju; 
14)moodustab NSV Liidu Kaitsenõukogu ja kinnitab selle koosseisu, nimetab ametisse ja asendab NSV Liidu relvajõudude kõrgema juhtkonna; 
15)kuulutab NSV Liidu kaitse huvides välja sõjaseisukorra üksikpiirkondades või kogu maal; 
16)kuulutab välja üld- või osalise mobilisatsiooni; 
17)NSV Liidu Ülemnõukogu istungjärkude vahelisel ajal kuulutab välja sõjaseisukorra NSV Liidule sõjalise kallaletungi puhul või kui tekib vajadus täita rahvusvahelisi lepingukohustusi vastastikuseks kaitseks agressiooni vastu; 
18)täidab muid volitusi, mis on kindlaks määratud NSV Liidu konstitutsiooni ja seadustega.
 §122. Ülemnõukogu istungjärkude vahelisel ajal NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium koos järgneva esitamisega Ülemnõukogule kinnitamiseks tema järjekordsel istungjärgul:
1)teeb vajaduse korral muudatusi NSV Liidu kehtivates seadusandlikes aktides;
2)kinnitab liiduvabariikidevaheliste piiride muudatused;
3)NSV Liidu Ministrite Nõukogu ettepanekul moodustab ja likvideerib NSV Liidu ministeeriume ja NSV Liidu riiklikke komiteesid;
4)NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimehe esildusel vabastab ametist ja nimetab ametisse NSV Liidu Ministrite Nõukogu koosseisu kuuluvaid isikuid.
 §123. NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium annab seadlusi ja võtab vastu otsuseid.
 §124. NSV Liidu Ülemnõukogu volituste lõppemisel säilitab NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium oma volitused kuni uue Presiidiumi moodustamiseni uue NSV Liidu Ülemnõukogu poolt.
Uue NSV Liidu Ülemnõukogu kutsub NSV Liidu Ülemnõukogu esimese koosseisu Presiidium kokku hiljemalt kaks kuud pärast valimisi.
 §125. Liidunõukogu ja Rahvuste Nõukogu valivad saadikute hulgast alatised komisjonid NSV Liidu Ülemnõukogu võimkonda kuuluvate küsimuste eelnevaks läbivaatamiseks ja ettevalmistamiseks, samuti NSV Liidu seaduste ning muude NSV Liidu Ülemnõukogu ja tema Presiidiumi otsuste elluviimisele kaasaaitamiseks ning riigiorganite ja riiklike organisatsioonide tegevuse kontrollimiseks. NSV Liidu Ülemnõukogu kojad võivad ka moodustada pariteedi alusel ühioseid komisjone.
NSV Liidu Ülemnõukogu moodustab, kui ta peab tarvilikuks, uurimis-, revisjoni- ja muid komisjone mis tahes küsimuses.
Kõik riiklikud ja ühiskondlikud organid, organisatsioonid ja ametiisikud on kohustatud täitma NSV Liidu Ülemnõukogu komisjonide ja tema kodade komisjonide nõudmisi ning esitama neile vajalikud materjalid ja dokumendid.
Komisjonide soovitused kuuluvad kohustuslikule läbivaatamisele riiklikes ja ühiskondlikes organites, asutustes ja organisatsioonides.
Komisjonide soovitused kuuluvad kohustuslikule läbivaatamisele riiklikes ja ühiskondlikes organites, asutustes ja organisatsioonides. Läbivaatamise tulemustest või rakendatud abinõudest tuleb komisjonidele teatada kindlaksmääratud tähtaja jooksul.
 §126. NSV Liidu Ülemnõukogu kontrollib kõigi talle aruandekohustuslike riigiorganite tegevust.
NSV Liidu Ülemnõukogu moodustab NSV Liidu Rahvakontrolli Komitee, kes juhib rahvakontrolliorganite süsteemi.
Rahvakontrolliorganite korraldus ja tegevuse kord määratakse kindlaks seadusega rahvakontrolli kohta NSV Liidus.
 §127. NSV Liidu Ülemnõukogu ja tema organite tegevuse kord määratakse kindlaks NSV Liidu Ülemnõukogu reglemendiga ja teiste NSV Liidu seadustega, mis antakse NSV Liidu konstitutsiooni alusel.

===16. peatükk NSV Liidu Ministrite Nõukogu===

§128. NSV Liidu Ministrite Nõukogu – NSV Liidu valitsus – on NSV Liidu riigivõimu kõrgeim täitev ja korraldav organ.
 §129. NSV Liidu Ministrite Nõukogu moodustatakse NSV Liidu Ülemnõukogu poolt Liidunõukogu ja Rahvuste Nõukogu ühisel istungil järgmises koosseisus: NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees, esimehe esimesed asetäitjad ja asetäitjad, NSV Liidu ministrid ja NSV Liidu riiklike komiteede esimehed.
NSV Liidu Ministrite Nõukogu koosseisu kuuluvad ametikoha järgi liiduvabariikide ministrite nõukogude esimehed.
NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimehe esildusel võib NSV Liidu Ülemnõukogu lülitada NSV Liidu valitsuse koossisu NSV Liidu teiste organite ja organisatsioonide juhte.
NSV Liidu Ministrite Nõukogu paneb maha oma volitused uue NSV Liidu Ülemnõukogu ees selle esimehel istungjärgul.
 §130. NSV Liidu Ministrite Nõukogu vastutab ja on aruandekohustuslik NSV Liidu Ülemnõukogu ees, NSV Liidu Ülemnõukogu istungjärkude vahelisel ajal aga vastutab ja on aruandekohustuslik NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi ees.
NSV Liidu Ministrite Nõukogu annab oma tööst regulaarselt aru NSV Liidu Ülemnõukogule.
 §131. NSV Liidu Ministrite Nõukogu on õiguspädev otsustama kõiki NSV Liidu võimkonnas olevaid riigivalitsemisküsimusi, kuivõrd need konstitutsiooni järgi ei kuulu NSV Liidu Ülemnõukogu ja NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi pädevusse.
Oma volituste piires NSV Liidu Ministrite Nõukogu:
1)tagab rahvamajanduse ning sotsiaalse ja kultuurilise ülesehitustöö juhtimise; töötab välja ja viib ellu abinõud rahva elujärje ja kultuuritaseme tõusu tagamiseks, teaduse ja tehnika arendamiseks, loodusvarade ratsionaalseks kasutamiseks ja kaitseks, raha- ja krediidisüsteemi tugevdamiseks, ühtse hinna-, palga- ja sotsiaalhoolduspoliitika teostamiseks, riikliku kindlustuse ning ühtse arvestus- ja statistikasüsteemi korraldamiseks; organiseerib tööstus-, ehitus- ja põllumajandusettevõtete ning pankade, samuti muude liidulise alluvusega organisatsioonide ja asutuste haldamist;
2)töötab välja ja esitab NSV Liidu Ülemnõukogule NSV Liidu majandusliku ja sotsiaalse arengu jooksvad ja perspektiivsed riiklikud plaanid ning NSV Liidu riigielarve; võtab tarvitusele abinõusid riiklike plaanide ja elarve täitmiseks; esitab NSV Liidu Ülemnõukogule plaanide ja eelarve täitmise aruandeid;
3)rakendab abinõusid riigi huvidem sotsialistliku omandi ja ühiskondliku korra kaitseks ning kodanike õiguste ja vabaduste tagamiseks ja kaitseks; 
4)võtab tarvitusele abinõusid riigi julgeoleku tagamiseks; 
5)teostab NSV Liidu relvajõudude ülesehituse üldjuhtimist; määrab kindlaks sõjaväe tegevteenistusse kutsumisele kuuluvate kodanike aastakontingendi; 
6)teostab üldjuhtimist välisriikidega suhtlemise, väliskaubanduse ning NSV Liidu ja välisriikide majandus-, teadus-, tehnika- ja kultuurialase koostöö valdkonnas; rakendab abinõusid NSV Liidu rahvusvaheliste lepingute täitmiseks tagamiseks; kinnitab ja denosseerib valitsustevahelised rahvusvahelised lepingud; 
7)moodustab vajaduse korral NSV Liidu Ministrite Nõukogu juurde komiteesid, peavalitsusi ja muid keskasutusi majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise ülesehitustöö ning riigikaitse alal.
 §132. Rahvamajanduse juhtimise tagamisega seotud küsimuste ja muude riigivalitsemisküsimuste otsustamiseks tegutseb NSV Liidu Ministrite Nõukogu Presiidium järgmises koosseisus: NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees ning esimehe esimesed asetäitjad ja asetäitjad.
 §133. NSV Liidu Ministrite Nõukogu annab NSV Liidu seaduste ning NSV Liidu Ülemnõukogu ja tema Presiidiumi muude otsuste alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi ning kontrollib nende täitmist. NSV Liidu Ministrite Nõukogu määrused ja korraldused on täitmiseks kohustuslikud kogu NSV Liidu territooriumil.
 §134. NSV Liidu Ministrite Nõukogul on õigus NSV Liidu võimkonda kuuluvates küsimustes liiduvabariikide ministrite nõukogude määruste ja korralduste täitmist seisma panna, samuti NSV Liidu ministeeriumide, NSV Liidu riiklike komiteede ja teiste temale alluvate organite akte tühistada.
 §135. NSV Liidu Ministrite Nõukogu ühendab ja suunab NSV Liidu üleliiduliste ja liidulis-vabariiklike ministeeriumide, riiklike komiteede ning teiste temale alluvate organite tööd.
NSV Liidu üleliidulised ministeriumid ja riiklikud komiteed juhivad oma haldusharusid või teostavad harukondadevahelist juhtimist kogu NSV Liidu territooriumil kas otseselt või nende poolt moodustatavate organite kaudu.
NSV Liidu liidulis-vabariiklikud ministeeriumid ja riiklikud komiteed juhivad oma haldusharusid või teostavad harukondadevahelist juhtimist üldjuhul liiduvabariikide vastavate moinisteeriumide, riiklike komiteede ja muude organide kaudu, juhivad vahetult üksikuid liidulise alluvusega ettevõtteid ja koondisi. Ettevõtete ja koondiste vabariiklikust ja kohalikust alluvusest liidulisse alluvusse üleandmise korra määrab kindlaks NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium.
NSV Liidu ministeeriumid ja riiklikud komiteed vastutavad oma haldussfääride seisukorra ja arengu eest; nad annavad oma pädevuse piires akte NSV Liidu seaduste, NSV Liidu Ülemnõukogu ja tema Presiidiumi muude otsuste ning NSV Liidu Ministrite Nõukogu määruste ja korralduste alusel ja täitmiseks ning organiseerivad ja kontrollivad nende täitmist.
 §136. NSV Liidu Ministrite Nõukogu ja tema Presiidiumi pädevus, nende tegevuse kord, Ministrite Nõukogu suhted teiste riigiorganitega, samuti NSV Liidu üleliiduliste ja liidulis-vabariiklike ministeeriumide ning riiklike komiteede loetelu määratakse konstitutsiooni alusel kindlaks seadusega NSV Liidu Ministrite Nõukogu kohta.

==VI. Riigivõimu- ja valitsemisorganite ülesehituse alused liiduvabariikides. ==
===17. peatükk Liiduvabariigi kõrgemad riigivõimu- ja valitsemisorganid. ===

§137. Liiduvabariigi kõrgeim riigivõimuorgan on liiduvabariigi ülemnõukogu.
Liiduvabariigi ülemnõukogu on õiguspädev otsustama kõiki küsimusi, mis on liiduvabariigi võimkonda arvatud NSV Liidu konstitutsiooniga ja liiduvabariigi konstitutsiooniga.
Liiduvabariigi konstitutsiooni vastuvõtmist ja selles muudatuste tegemist, liiduvabariigi majandusliku ja sotsiaalse arengu riiklike plaanide ja riigieelarve ning nende täitmise aruannete kinnitamist ja talle aruandekohustuslike organite moodustamist teostab eranditult liiduvabariikide ülemnõukogu.
Liiduvabariigi seadused võetakse vastu liiduvabariigi ülemnõukogu poolt või rahvahääletusel (referendumil), mis korraldatakse liiduvabariigi ülemnõukogu otsusel.
 §138. Liiduvabariigi ülemnõukogu valib ülemnõukogu presiidiumi – liiduvabariigi ülennõukogu alatiselt tegutseva organi, kes annab talle aru kogu oma tegevusest. Liiduvabariigi ülemnõukogu presiidiumi koosseis ja volitused määratakse kindlaks liiduvabariigi konstitutsiooniga.
 §139. Liiduvabariigi ülemnõukogu moodustab liiduvabariigi ministrite nõukogu – liiduvabariigi valitsuse - , liiduvabariigi riigivõimu kõrgeima täitva ja korraldava organi.
Liiduvabariigi moinistrite nõukogu vastutab ja on aruandekohustuslik liiduvabariigi ülemnõukogu ees, ülemnõukogu istungjärkude vahelisel ajal aga vastutab ja on aruandekohustuslik liiduvabariigi ülemnõukogu presiidiumi ees.
 §140. Liiduvabariigi ministrite nõukogu annab määrusi ja korraldusi NSV Liidu ja liiduvabariigi seadusandlike aktide ning NSV Liidu Ministrite Nõukogu määruste ja korralduste alusel ja täitmiseks ning organiseerib ja kontrollib nende täitmist.
 §141. Liiduvabariigi ministrite nõukogul on õigus seisma panna autonoomsete vabariikide ministrite nõukogude määruste ja korralduste täitmist ning tähistada kraide, oblastite, vabariikliku alluvusega linnade ja autonoomsete oblastite rahvasaadikute nõukogude täitevkomiteede otsuseid ja korraldusi.
 §142. Liiduvabariigi ministrite nõukogu ühendab ja suunab liiduvabariigi liidulis-vabariiklike ja vabariiklike ministeeriumide, riiklike komiteede ning teiste temale alluvate organite tööd.
Liiduvabariigi liidulis-vabariiklikud ministeeriumid ja riiklikud komiteed juhivad oma haldusharusid või teostavad harukondadevahelist juhtimist, alludes niihästi liiduvabariigi ministrite nõukogule kui ka vastavale NSV Liidu liidulis-vabariiklikule ministeeriumile või NSV Liidu riiklikule komiteele.
Vabariiklikud ministeeriumid ja riiklikud komiteed juhivad oma haldusharusid või teostavad harukondadevahelist juhtimist, alludes liiduvabariigi ministrite nõukogule.

===18. peatükk Autonoomse vabariigi kõrgemad riigivõimu- ja valitsemisorganid===

§143. Autonoomse vabariigi kõrgeim riigivõimuorgan on autonoomse vabariigi ülemnõukogu.
Autonoomse vabariigi konstitutsiooni vastuvõtmist ja selles muudatuste tegemist, autonoomse vabariigi majandusliku ja sotsiaalse arengu riiklike plaanide, samuti riigieelarve kinnitamist ning talle aruandekohustuslike organite moodustamist teostab eranditult autonoomse vabariigi ülemnõukogu.
Autonoomse vabariigi seadusi võtab vastu autonoomse vabariigi ülemnõukogu.
 §144. Autonoomse vabariigi ülemnõukogu valib autonoomse vabariigi ülemnõukogu presiidiumi ja moodustab autonoomse vabariigi ministrite nõukogu – autonoomse vabariigi valitsuse.

===19. peatükk Kohalikud riigivõimu- ja valitsemisorganid===

§145. Riigivõimuorganiteks kraides, oblastites, autonoomsetes oblastites, autonoomsetes ringkondades, rajoonides, linnades, linnarajoonides, alevites ja maa-asulates on vastavad rahvasaadikute nõukogud.
 §146. Kohalikud rahvasaadikute nõukogud otsustavad kõiki kohaliku tähtsusega küsimusi, lähtudes üldriiklikest ja nõukogu territooriumil elavate kodanike huvidest, ning viivad ellu kõrgemalseisvate riigiorganite otsuseid, juhivad alamalseisvate rahvasaadikute nõukogude tegevust, võtavad osa vabariikliku ja üleliidulise tähtsusega küsimuste arutamisest ning esitavad nendes küsimustes oma ettepanekuid.
Kohalikud rahvasaadikute nõukogud juhivad oma territooriumil riiklikku, majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist ülesehitustööd; kinnitavad majandusliku ja sotsiaalse arengu plaanid ning kohaliku eelarve; juhivad neile alluvaid riigiorganeid, ettevõtteid, asutusi ja organisatsioone; tagavad seaduste täitmise, riikliku ja avaliku korra ning kodanike õiguste kaitse; aitavad kaasa riigi kaitsevõime tugevdamisele.
 §147. Oma volituste piires kohalikud rahvasaadikute nõukogud tagavad kompleksse majandusliku ja sotsialse arengu oma territooriumil, kontrollivad seadusandlusest kinnipidamist sellel territooriumil asuvate kõrgemalseisva alluvusega ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide poolt, koordineerivad ja kontrollivad nende tegevust maakasutuse, looduskaitse, ehitustegevuse, tööjõuressurrside kasutamise, tarbekaupade tootmise ning elanike sotsiaalse, kultuurilise, elutarbelise ja muu teenindamise alal.
 §148. Kohalikud rahvasaadikute nõukogud võtavad vastu otsuseid neile NSV Liidu, liiduvabariigi ja autonoomse vabariigi seadusandlusega antud volituste piires. Kohalike nõukogude otsused on kohustuslikud kõigile nõukogu territooriumil asuvatele ettevõtetele, asutustele ja organisatsioonidele, samuti ametiisikutele ja kodanikele.
 §149. Kohalike rahvasaadikute nõukogude täitvateks ja korraldavateks organiteks on nende poolt saadikute hulgast valitavad täitevkomiteed.
Täitevkomiteed annavad vähemalt kord aastas aru neid valinud nõukogudele, samuti koosolekutel töökollektiivides ja elanike elukoha järgi.
 §150. Kohalike rahvasaadikute nõukogude täitevkomiteed on vahetult aruandekohustuslikud niihästi neid valinud nõukogu kui ka kõrgemalseisva täitva ja korraldava organi ees.

==VII. Õigusemõistmine, arbitraaž ja prokurörijärelevalve==
===20. peatükk Kohus ja arbitraaž===

§151. Õigusemõistmist NSV Liidus teostab ainult kohus.
NSV Liidus tegutsevad NSV Liidu Ülemkohus, liiduvabariikide ülemkohtud, autonoomsete vabariikide ülemkohtud, krai-, oblasti- ja linnakohtud, autonoomsete oblastite kohtud, autonoomsete ringkondade kohtud ja rajoonide (linnade) rahvakohtud, samuti sõjatribunalid relvajõududes.
 §152. Kõik kohtud NSV Liidus moodustatakse kohtunike ja rahvakaasistujate valitavuse põhimõttel.
Rajoonide (linnade) rahvakohtute rahvakohtunikud valitakse rajooni (linna) kodanike poolt üldise, ühetaolise ja otsese valimisõiguse alusel salajasel hääletusel viieks aastaks. Rajoonide (linnade) rahvakohtute rahvakaasistujad valitakse kodanike koosolekutel nende töö- või elukoha järgi lahtisel hääletusel kaheks ja pooleks aastaks.
Kõrgemalseisvad kohtud valitakse vastavate rahvasaadikute nõukogude poolt viieks aastaks.
Sõjatribunalide kohtunikud valitakse NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi poolt viieks aastaks ja rahvakaasistujad sõjaväelaste koosolekutel kaheks ja pooleks aastaks.
Kohtunikud ja rahvakaasistujad vastutavad valijate või neid valinud organite ees, annavad nendele aru ja võidakse nende poolt tagasi kutsuda seadusega kehtestatud korras.
 §153. NSV Liidu Ülemkohus on NSV Liidu kõrgeim kohtuorgan ja teostab järelvalvet NSV Liidu kohtute kohtuliku tegevuse üle piires, mis on kindlaks määratud seadusega.
NSV Liidu Ülemkohtu valib NSV Liidu Ülemnõukogu järgmises koosseisus: esimees, tema asetäitjaid, liikmed ja rahvakaasistujad. NSV Liidu Ülemkohtu koosseisu kuuluvad ametikoha järgi liiduvabariikide ülemkohtute esimehed.
NSV Liidu Ülemkohtu korraldus ja tegevuse kord määratakse kindlaks seadusega NSV Liidu Ülemkohtu kohta.
 §154. Tsiviil- ja kriminaalasju arutatakse kõigis kohtutes kollegiaalselt, esimese astme kohtus rahvakaasistujate osavõtul. Rahvakaasistujatel on õigusemõistmisel kõik kohtuniku õigused.
 §155. Kohtunikud ja rahvakasistujad on sõltumatud ja alluvad ainult seadusele.
 §156. Õigusemõistmist NSV Liidus teostatakse põhimõttel, et kodanikud on seaduse ja kohtu es võrdsed.
 §157. Asjaarutamine kõigis kohtutes on avalik. Asjaarutamine kinnisel kohtuistungil võib toimuda ainult seadusega kindlaksmääratud juhtudel, järgides seejuures kõiki kohtumenetluse eeskirju.
 §158. Süüdistatavale tagatakse kaitseõigus.
 §159. Kohtumenetlus toimub liidu- või autonoomse vabariigi, autonoomse oblasti või autonoomse ringkonna keeles või antud paikkonna elanike enamuse keeles. Asjaosalistele isikutele, kes ei valda keelt, milles toimub kohtumenetlus, tagatakse õigus täielikult tutvuda asja materjalidega ja võtta osa kohtuistungitest tõlgi kaudu ning õigus esineda kohtus emakeeles.
 §160. Mitte kedagi ei tohi tunnistada süüdi kuriteo toimepanekus ega kriminaalkorras karistada teisiti kui kohtuotsusega ja vastavalt seadusele.
 §161. Kodanikele ja organisatsioonidele õigusabi andmiseks tegutsevad advokaatide kolleegiumid. Seadusandlusega ettenähtud juhtudel antakse kodanikele õigusabi tasuta.
Advokatuuri korraldus ja tegevuse kord määratakse kindlaks NSV Liidu ja liiduvabariikide seadusandlusega.
 §162. Kohtumenetlusest tsiviil- ja kriminaalasjades võivad osa võtta ühiskondlike organisatsioonide ja töökollektiivide esindajad.
 §163. Majandusvaidlusi ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide vahel lahendavad riikliku arbitraaži organid nende pädevuse piires.
Riikliku arbitraaži organite korraldus ja tegevuse kord määratakse kindlaks seadusega riikliku arbitraaži kohta NSV Liidus.

===21. peatükk Prokuratuur===

§164. Kõrgeim järelevalve seaduste täpse ja ühetaolise täitmise üle kõigi ministeeriumide, riiklike komiteede ja keskasutuste, ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide, kohalike rahvasaadikute nõukogude täitvate ja korraldavate organite, kolhooside, kooperatiivsete ja muude ühiskondlike organisatsioonide, ametiisikute, samuti kodanike poolt pannakse NSV Liidu peaprokurörile ja temale alluvatele prokuröridele.
 §165. NSV Liidu prokuröri nimetab ametisse NSV Liidu Ülemnõukogu. Ta vastutab ja on aruandekohustuslik NSV Liidu Ülemnõukogu ees, Ülemnõukogu istungjärkude vahelisel ajal aga vastutab ja on aruandekohustuslik NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi ees.
166. Liiduvabariikide, autonoomsete vabariikide, kraide, oblastite ja autonoomsete oblastite prokurörid nimetab ametisse NSV Liidu peaprokurör. Autonoomsete ringkondade, rajoonide ja linnade prokurörid nimetatakse ametisse liiduvabariikide prokuröride poolt ning kinnitatakse NSV Liidu peaprokuröri poolt.
 §167. NSV Liidu peaprokuröri ja kõigi alamalseisvate prokuröride volituste tähtaeg on viis aastat.
 §168. Prokuratuuriorganid täidavad oma volitusi sõltumatult mis tahes kohalikust organist, alludes ainult NSV Liidu peaprokurörile.
Prokuratuuriorganite korraldus ja tegevuse kord määratakse kindlaks seadusega NSV Liidu prokuratuuri kohta.

==VIII. NSV Liidu vapp, lipp, hümn ja pealinn==

§169. Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu riigivapil on kujutatud sirp ja vasar päiksekiirtes maakera taustal, mida raamivad viljapead pealdistega liiduvabariikide keeltes: „Kõigi maade proletaarlased, ühinege!“ Vapi ülaosas on viieharuline täht.
 §170. Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu riigilipp on punane täisnurkne riidelaid, mille ülanurgas varda juures on kuldse sirbi ja vasara kujutis ning selle kohal punane kuldäärisega viieharuline täht. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 1:2.
 §171. Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu riigihümni kinnitab NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium.
 §172. Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu pealinn on Moskva.

==IX. NSV Liidu konstitutsiooni kehtivus ja tema muutmise kord==

§173. NSV Liidu konstitutsioonil on kõrgeim juriidiline jõud. Kõik seadused ja muud riigiorganite aktid antakse NSV Liidu konstitutsiooni alusel ning vastavuses temaga.
 §174. NSV Liidu konstitutsiooni muutmine toimub NSV Liidu Ülemnõukogu otsusel, mis on vastu võetud vähemalt kahe kolmandiku enamusega tema kummagi koja saadikute üldarvust.
NSV Liidu Ülemnõukogu

Presiidiumi esimees
L. Brežnev

NSV Liidu Ülemnõukogu
Presiidiumi sekretär
M. Georgadze

Moskva, Kreml
7. oktoobril 1977

[[Kategooria:1977]]

[[ru:Конституция СССР (1977)/редакция 7 октября 1977 г.]]

All content in the above text box is licensed under the Creative Commons Attribution-ShareAlike license Version 4 and was originally sourced from https://et.wikisource.org/w/index.php?oldid=8939.

This site is not affiliated with or endorsed in any way by the Wikimedia Foundation or any of its affiliates. In fact, we fucking despise them.